GALERII ⟩ Mulgimaal hakatakse hõimurahvaste auks haabjat ehitama

Andres Rõigas (paremal) tegi koos Georg Tammega haabja, mis on tänini kasutusel. Foto: Aivar Ruukel

Esmaspäeval võeti Mulgimaal Abja-Paluojal Kõrvemäe jalamil maha haab, millest saab Abja-Paluoja soome-ugri kultuuripealinnaks olemise aasta puhul hõimurahvaste auks haabjas.

Kui haaba kahemehesaega langetati, laulsid mulgi kultuuri instituudi naised Alli Laande eestvedamisel sellele tänulaulu. Laande, kes on 30 aastat olnud mulgi kultuuri eestvedaja ja peab mulgi kultuuri instituudis nüüd projektijuhi ametit, nentis, et vanasti tänasid inimesed ikka loodust andide eest. "Tänapäeval oleme selle ära unustanud, aga regilaulud on meil kõik olemas," rääkis ta. "Tänasime puud haabja eest ja metsa selle eest, et ta on sellise puu kasvatanud."

Mulgi kultuuri instituudi praeguse juhi Ave Grenbergi ütlemist mööda tuli haabjaehituse idee ühtedel soome-ugri kultuuripealinna teemalistel mõttetalgutel. Soomaa haabjakultuuri eestvedaja Aivar Ruukel oli pakkunud välja, et kultuuripealinna aastal võiks olla seoseid ka haabjaga, ja kuna ta on ise haabjate ehitaja, leidis ta Mulgimaalt inimese, kes andis teada, et temal on selline puu, mida maha võtta. "Sellest valmibki nüüd soome-ugri kultuuripealinna aasta jooksul haabjas."

Haabjakultuur elab Aivar Ruukeli sõnul veel paljude soome-ugri rahvaste seas. "Olen käinud vepslaste ja maride juures ja kohalike meistritega ehitanud ja suhteid sättinud. On teada, et ka hantidel ja mansidel on neid. Seda kultuuri on igal pool olnud," kõneles ta. "Eestis olid haabjad kolmes kohas – Soomaal, Matsalu lahes ja Emajõe suursoos Ahja alamjooksul – kasutusel veel 100 aastat tagasi."

Soomaal on haabjaehitus seniajani elav traditsioon ning Eestis on tänu õppepäevadele meistrimehi suisa viis-kuus.

Mulgimaa mees Andres Rõigas ehitas oma haabja 21 aastat tagasi koos sõber Georg Tammega. Nüüd oli tema üks neist, kes Abja-Paluojal puud maha saagis, ning Mulgi haabja eestvedajaks saab tema poeg Alar Rõigas. Väärtuslik haab kasvas aga Georg Tamme maal.

"Tahame selle teha soome-ugri kultuuripealinna auks ja kuulsuseks. Siin on suurem seltskond taga – üksi on seda hirmus raske teha," lausus Andres Rõigas.

Mulgi kultuuri instituudi naised laulsid puule enne mahavõtmist tänulaulu. Foto: Taavid Meedia

Mullu esitas kultuuriministeerium erilise Soomaa ühepuulootsiku haabja UNESCO kultuuripärandi nimekirja kandidaadiks. UNESCO otsus tuleb 2021. aasta lõpuks.

Soome-ugri kultuuripealinna aasta saab avapaugu 13. veebruaril kell 13 Abja kultuurimaja ees. Siis antakse Abja-Paluojale kultuuripealinna sümbol, puidust tsirk. Kohapeal luuakse videosild kõigi soome-ugri rahvastega, peetakse kõnesid ning tehakse etteasteid. Üritusel saavad osaleda kõik soovijad, sest see toimub õues.

Abja-Paluoja võitis soome-ugri kultuuripealinna tiitli möödunud aasta 17. juunil, mil linn läks konkursi lõppvoorus vastamisi ersa küla Podlesnaja Tavlaga Mordva vabariigist.