Kalakaamera näitab Võrtsjärves kudevate haugide elu
Link kaamerale uuendatud

Võrtsjärv

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kui tavaliselt koevad haugid Võrtsjärves aprillis, siis tänavu on paljud neist juba praeguseks seda teinud. Kõik huvilised saavad tavatult vara vilkaks muutunud vee-elu ka kalakaamera kaudu jälgida.

«Seda, et järv on terve talve kogu ulatuses jäävaba, ei ole teadaolevalt enne juhtunud,» ütles maaülikooli kalateadlane Ain Järvalt pressiteate vahendusel. «Lühiajaliselt oli järve lõunaosa jäätunud vaid detsembri esimestel päevadel.»

Haug on juba kudenud

Järvalt lisas, et nagu on öelnud kutselised kalurid, kes mõne mõrraga veebruaris ja märtsi esimeses pooles Võrtsjärvel püüdsid, oli enamik hauge ära kudenud juba 15. märtsiks.

Kudemisaegne haugipüügikeeld kehtib Võrtsjärvel 15. märtsist 15. aprillini. Viimastel aastatel on seda ajutiselt pikendatud aprilli lõpuni. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus märkis, et tänavu läheb ilmselt teisiti.

Peatselt pääseb kala püüdma

«Ütleme nii, et Võrtsjärves ja tegelikult ka mujal Eestis on sel aastal klimaatiline eriolukord ning püügikeeldu haugide kudemise kaitseks Võrtsjärvel nii kauaks tarvis ei ole,» lausus Tuus.

Ta nentis, et muutused on keskkonnas selgelt tunnetatavad ja seetõttu tuleb ka püügireegleid nendega kohandada. Tema sõnul tasub arutada, kas kehtestada Võrtsjärvel ja teistel väikeveekogudel ühtne haugipüügi keelu aeg. See teeks näiteks harrastuspüüdjate elu palju lihtsamaks, sest praegu peavad nad eri veekogudel silmas pidama nelja erinevat keeluaega.

«Rätsepatöö veekogupõhiste reeglite kehtestamise kallal võib küll aidata kalavarusid mõnevõrra tõhusamalt kaitsta, aga püügikorralduslikus mõttes teeb see asja kindlasti keerulisemaks,» tunnistas Tuus.

Keskkonnaminister Rene Kokk täiendas, et õigusaktides tasub üle vaadata ka lubamised ja keelud, mis on seotud jää lagunemisega. «Uutes oludes oleks mõistlik asendada need konkreetsete kuupäevadega. Nii muutuvad tingimused kalurite jaoks erakordsetel aastatel paindlikumaks.»

Eesti üks kalarikkamaid järvi

Võrtsjärv on üks Eesti kalarikkamaid järvi: sealt on välja püütud 36 liiki kalu. Lisaks haugile koevad tänavu tavapärasest varem teisedki Võrtsjärve kalaliigid, näiteks särg, ahven ja viidikas ning mõne aja pärast latikas. Piisava kannatlikkuse ja hea õnne korral saab nende tegemisi jälgida ja kuulata riigimetsa majandamise keskuse Võrtsjärve luhaalale pandud kalakaamerast.

Kalateadlane Ain Järvalt lisas, et praeguste päikseliste päevadega soojeneb vesi madalal luhal kiiresti ning vilgas kaameraesine elu nüüd alles algab.

Kalakaamerat saab vaadata siit

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles