Peegelkaamera ostja võiks teada vähemalt pildistamise algtõdesid

Fotograaf Jaan Pääsuke soovitab peegelkaamera ostjal muretseda kõigepealt tavalise Kit-objektiiviga baaskomplekti ja hakata alles pärast mõningat katsetamist juurde ostma sellist lisavarustust, mida ta oma eesmärkide saavutamiseks vajab. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pole vist tänapäeval inimest, kes ei tegeleks väikest viisi fotograafiaga: on ju tehnika meeletu areng teinud pildistamise jõukohaseks igaühele.

Kui teil tekib ühel hetkel soov vahetada seni hästi sobinud kompaktkaamera ehk seebikas peegelkaamera vastu, millise aparaadi peaksite valima ja mida seejuures tähele panema?

Fotograaf Jaan Pääsuke soovitab enne peegelkaamera ostu põhjalikult mõelda, kas seda ongi eriti vaja.

«Tänapäeval teevad telefonid ja seebikad nii hea kvaliteediga pilte, et sellel, kes soovib jäädvustada üksnes igapäevaelu ning vaadata tulemust arvutiekraanilt või välja trükitud 10x15 sentimeetri suurustelt fotodelt, pole mõtet peegelkaamerat muretseda,» selgitab ta.

Pääsuke teab mitut juhtumit, et inimene on ostnud endale peegelkaamera, teinud sellega tavalisi perepilte edasi ning olnud pettunud: fotod on tulnud isegi varasemast kehvemad.

«Ta ei tundnud seda kaamerat, pani tavalise automaatrežiimi peale ja pildistas. Aga ega aparaat iseenesest paremaid pilte tee, teda tuleb ikka juhtida,» tõdes Pääsuke.

Peegelkaamera himustaja võiks niisiis olla kas või veidikegi kursis peamiste fototõdede, nagu ava, säriaja ning sügavuse-teravusega, või minna kursustele neid omandama. «Pole mõtet osta peegelkaamerat, kui soovitakse kasutada ainult automaatrežiimi,» resümeerib fotograaf.

Peegelkaamera muretsejal peaksid seega olema suuremad nõudmised kui igapäevapildistajal. Voolavat vett ja öiseid vaateid pildistada või valguskunsti teha seebikaga ei saa. Samuti ei saa nendest piltidest teha suuremaid väljatrükke.

Abiks on taustauuring

Enne peegelkaamera ostmist tasub teha tuttavate pildistajate seas ja internetifoorumites taustauuringut, millise valmistaja aparaat võiks olla kõige sobivam. «Minul kui fotograafil on väga raske hinnangut anda, sest töötan kogu aeg ühe tootja tehnikaga ega oska teiste plusse või miinuseid hästi loetleda,» ütleb Jaan Pääsuke.

«Õigupoolest on alumise klassi aparaatide põhiomadused ühesugused. Mängima hakkavad nüansid,» arutleb Pääsuke. «Näiteks teravuspunkti leidmine võib olla ühel kaameral veidi parem kui teisel.»

Ka käepärasus võib olenevalt tootjast olla ühes ja samas hinnaklassis erinev, kuid suuresti oleneb see pildistajast endast.

«Telefonidelgi on ju menüüd erinevad ja vajalikud nupud asuvad eri paikades. Poes tuleks aparaati käes hoida ning proovida järele, kuidas üht või teist funktsiooni kasutada,» lisab fotograaf.

Välismaistest internetipoodidest võib pildimasina soetada muidugi märksa odavamalt kui siit, aga siis ei saa jälle proovida, kui hästi kaamera kätte istub ja kuidas menüü sobib.

Kuigi esimest peegelkaamerat hankides lähtutakse tihtipeale ennekõike hinnast, võiks ostja siiski mõelda ka sellele, mis plaanid tal on. Soetatavast aparaadist saab talle arvatavasti kaaslane pikaks ajaks ning huvi kasvades on vaja hakata muretsema ka lisavarustust: objektiive, välklampe ja muud.

«Suurte tootjate mudelitele saab juurde osta emafirma toodangut või sobitada odavamate tootjate analooge, mis võivad olla originaalist ligikaudu poole odavamad,» selgitab Jaan Pääsuke.

Canonile, Nikonile ja Sonyle passivad fotograafi jutu järgi nende endi omade kõrval ka Sigma, Tamroni ja Tokina spetsiaalsed objektiivid, aga omavahel Canoni, Nikoni ja Sony toodangut sobitada ei saa.

Mida tehakse tulevikus?

Kindlasti ei soovita Pääsuke osta koos aparaadiga kohe objektiive ja muid lisasid.

«Võib-olla läheb esimene pildistamiskihk üle ja siis jäävad kallid asjad seisma. Neil, kes on juba mõnda aega peegelkaameraga pildistanud, hakkavad välja kujunema eelistused ning siis saavad nad osta juurde just need lisad, mida vajavad,» räägib ta.

Järgmise hinnaklassi peegelkaamerate paljud funktsioonid teab fotograaf olevat paremad: sarivõtete kiirus on suurem, teravuspunkti leidmine tundlikum ja nii edasi.

«Kallimatel kaameratel on rohkem nuppe, kuid funktsioonid on tegelikult samad mis odavamatel. Asjad, mida pead muidu menüüst otsima, on nendel toodud välja aparaadile ning seepärast on neid lihtsam leida,» lisab ta.

Jaan Pääsukese jutu järgi on kiiremad arengud fototehnika vallas mööda saanud ja pidevalt uusi mudeleid turule ei tule. «Kui mõni aeg tagasi oodati enne aparaadi ostmist, et turule tuleks kõige uuem variant, siis nüüd võib rahulikult osta ka varasema mudeli: vahed pole nii suured,» kinnitab ta.