Kas veerida pakendilt väikest kirja või nuusutada? Selles on küsimus

Kui keskmine eestlane vaatab külmikust piima võttes selle säilivusaega, siis liha kvaliteeti eelistab ta kontrollida lõhna järgi.

FOTO: Mailiis Ollino

Maaeluministeeriumi pressiteates seisab, et värske toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuring näitab, et Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja peaaegu pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega.

"Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka toote päritolumaa, toitumisalase teabe, lisaainete ja põhikoostisosa koguse vastu," ütles uuringut kommenteerides maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemist ja mõistmist raskendavad endiselt liiga väike kiri ning olulise teabe halb paigutus pakendil.

Säilimisaega kontrollivad peaaegu pooled vastajatest alati ning pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust endast. "Kõlblik kuni" märkega toodete puhul ei käitu tarbijad ühtmoodi. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem märke "parim enne" tähendust.

Üldiselt näitavad uuringutulemused, et tarbijate teadlikkus hügieenist on üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti parandada, seda näiteks kätepesus ja ristsaastumises, et inimesed oskaksid toidu valmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ning oma lähedaste tervist. Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad kätepesijad.

Keemilistest riskidest olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest. Vähem teatakse toidus looduslikult esinevatest, toidu töötlemisel tekkida võivatest ning pakenditest ja sööginõudest erituvate keemiliste ühendite kohta.  

Tagasi üles