Ruumikitsikust ei saa lahendada kehva hoone ja eelarvekriisiga

Mait Allas

FOTO: Erakogu

VILJANDI VALLAVALITSUSE ametnikud on juba viimased kaks aastat töötanud kohati ebainimlikes tingimustes. See olukord vajab lahendust, juba kaks aastat tagasi vajas, kuid kindlasti mitte sellist, nagu on välja pakkunud võimul olevad poliitikud.

Esmalt soovin ära klaarida kaks faktiviga, mis on tehtud Sakala 18. septembri loos «Ametnikke kimbutab ruumipuudus». Esiteks: Viljandi valla liitumislepingus ei ole punkti, et uue vallamaja peab rajama Viiratsisse. Tõsi, on klausel, et Viiratsi Sakala tänav 1 maja tuleb korda teha, otstarve aga on märkimata. Samuti ei vasta tõele Alar Karu väide, justkui saaks riigi antud 500 000 eurot kasutada hoone ehitamiseks. Liitumisleping sõnastab selgelt, et see summa tuleb rakendada Viljandi veekeskuse rajamisse.

AGA NÜÜD ASJA juurde. Fakt on see, et Viljandi Kauba tänav 9 maja ei sobi Viljandi vallavalitsusele oma töö korraldamiseks. See lihtsalt on liiga väike. Juba 2017. aasta lõpus arutas vallavolikogu võimalikke variante ning andis loa uurida Viiratsisse kolimise võimalust ja ka muid võimalusi, et seejärel valida parim. Paraku pani vallavalitsus silmaklapid pähe ja hakkas pimesilmi jooksma Viiratsi maja poole, kaalumata teisi variante.

Edasise poolteise aasta jooksul on järjest ilmnenud asjaolusid, miks Viiratsi vana vallamaja rekonstrueerimine ei ole parim, vaid on suisa halb lahendus, kuid see ei ole takistanud vallal projektiga edasi liikuda. Nüüdseks on hoone põhiprojekti staadiumis ja saab hakata tibusid lugema. Kahjuks on puuduliku eeltöö tõttu tehtud otsus alustada üldse sellesse hoonesse projekteerimist endaga kaasa toonud kehva lahenduse.

TÄNAPÄEVAL ON hoonete juures ülioluline aspekt energiatõhusus. Avalike asutuste rajamise puhul kehtib juba paar aastat nõue, et nood peavad olema A-klassi ehk liginullenergiahooned. Praeguse energiamärgise järgi on vallamaja energiatõhususe klass C, mis reaalsuses on D. Keskkonnateadlikkus on vallamajast paraku suure kaarega mööda käinud.

Vallamajas pole tagatud ka XXI sajandi elementaarne töökeskkond, mille üks tähtis osa on ruumide jahedus kuumal suvepäeval. Kasutusele on võetud küll erinevaid meetmeid, et ruumide temperatuuri alandada, ent kohtjahutus hoones puudub. Projekteerija isegi kinnitab, et suvel tuleb ette perioode, kui ruumide temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. See ei ole produktiivne töökeskkond. Projekteerijale ei saa siin etteheidet teha, sest tellija pole paremat lahendust soovinud.

Samuti tekitab minus küsimusi hoone sisearhitektuur. Domineerib kirgas oranž toon. Viimati, kui mina Viljandi valla kodulehel käisin ja ka pärimust uurisin, ei leidnud küll seost oranži tooniga. Võib-olla tõesti ei pea vallal ja vallamajal olema mingit sidet. Või siiski?

Lähteülesandes oli selgelt kirjas, et sotsiaaltööspetsialistid peavad saama eraldi kabinetid. Projekti järgi on sotsiaaltöötajad kabinetis paraku kahekesi. Ehk delikaatsed isikuandmed ei ole kaitstud. Vallavalitsuselt aru pärides uurisin ka selle detaili kohta. Projekteerija vastus oli: «Hoone ruutmeetrid, olemasolev struktuur ja akende paigutus seavad piirid sellele, kui palju ja milliseid kabinette on võimalik sellesse mahtu paigutada ilma ebamõistlikult suuri ümberehitusi tegemata.»

Kui maja ei vasta vallavalitsuse vajadustele, siis miks me ikkagi sinna projekteerime?

AGA MUIDUGI ON hoone puhul kõige suuremaks küsimärgiks raha. Praegu on maksumuseks hinnatud 2 550 000 miljonit eurot. Nagu me teame, kipub ehitus 99 juhul 100-st minema kulukamaks (ühel juhul jääb see samaks, soodsamaks ei osutu see kunagi). Seega ei saa kindlasti väita, et see summa oleks lõplik. Kui seda võrrelda summaga, mis esialgu välja hõigati – 0,8 miljonit kuni miljon eurot –, on praegune summa ikka utoopiline. Isegi võrreldes sellel aastal välja käidud 1,3–1,7 miljoni euroga. Selle raha eest saaks ehitada keset põldu uue ilusa ja ehitusfüüsikalistest aspektidest tunduvalt parema hoone. Hoone, mis vastab vallavalitsuse vajadustele.

Võrdluseks võib tuua nelja aasta taguse projekti Rakverest. Seal läks linnavalitsuse hoone maksma umbes 3,6 miljonit eurot, kuid see oli Viiratsi hoonest ligi kolm korda suurem, keeruka arhitektuuriga ning lahendatud targa majana. Märkimisväärne on, et sellest summast vaid poole tasus linn.

Teine näide tuleb Saue vallast, kus samuti projekteeritakse vallamaja ja kus rajatakse uus hoone. Hoone maksumuseks on hinnatud 2,4 miljonit eurot. Kas väike Viljandi vald on tõesti sama võimekas nagu Saue vald? Või õigem oleks küsida: kas me tõesti oleme nii rikkad, et renoveerime olemasolevat hoonet sama summa eest, millega teised ehitavad uue?

ÜHES OMA VARASEMAS artiklis tõin välja, et kehtiva eelarvestrateegia kohaselt plaanib Viljandi vald nii aastal 2021 kui 2022 investeerida oma vahenditest kõigi valla objektide peale vaid 1,3 miljonit eurot. Vallal puudub praegu finantsvõimekus, et sellist vallamaja rajada. Ainus võimalus on laenu võtta ja seda plaanib vallavalitsus ka teha. Tuleval aastal kavatseb ta laenata juba lausa ligi 5 miljonit eurot ja järgmisel neljal aastal kokku 11 miljonit eurot. Tuletan meelde, et Viljandi valla aastaeelarve on umbes 27 miljonit eurot ning netovõlakoormus 32,6 protsenti.

Selline ogar laenamine toob kaasa laenumaksete kahekordistumise võrreldes praeguse ajaga ning netovõlakoormuse kasvu 60 protsendini. Samuti algab 2024. aastast Viljandi vallas periood, kui laenu võetakse, et maksta tagasi vanu laene. Selline olukord ei ole jätkusuutlik. Meie finantsvõimekus väheneb veelgi. Peab endale aru andma, et kogu laenatud raha tuleb ka tagasi maksta. Ja saaks me siis korraliku vallamaja …

Head kolleegid volikogust, tuletan teile meelde kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 17 lõiget 2, mis kohustab meid, volinikke, juhinduma oma kodanike huvidest. Praegune ei ole nende huvides. Veel on võimalik midagi muuta. See võimalus on juba homme.

Tagasi üles