Rahvusloom ja Punamütsike

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Silvia Paluoja
Silvia Paluoja Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

VANARAHVAS ütleb, et kus hundist räägid, seal hunt on. Seda kinnitab tõsiasi, et kui kaks kolmanda jutuks võtavad, ongi too kõpsti kohal. Tänavu on aga metsakutsa ise üksjagu kõneainet andnud ja üleilmsetegi ­uudiste orbiidile lennanud. Kõigepealt elati kaasa noorele hallivatimehele, kes varakevadel Pärnu jõest päästeti, ning hilissuvel kõneldi sellest, kuidas Hiiumaal sai üks naine koduõues väidetavalt võsavillemi hambaid tunda.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire andmetest nähtub, et mullu elas Pärnumaal kaks hundipesakonda, Hiiumaal seevastu ei ühtegi. 

Loodusega sina peal organisatsioonid kuulutasid hundi kui metsiku ja puutumatu looduse sümboli 2018. aastal rahvusloomaks, aga see näib arvamuste palavikus ununevat.

Linnastujad võõrduvad loodusest niivõrd, et keskkonnaagentuur koostas neile juhised «Millal pole vaja hunti karta?». Siinkohal meenub Punamütsike, kelle ema saatis üksinda läbi metsa vanaemale kostiks kooki ja veini viima. See armas väike tüdruk muinasjutust ei teadnud ju, mida teha, kui «hunt tuleb korduvalt inimesest alla 30 meetri kaugusele ja paistab inimesest huvituvat».

Punamütsike vastas hundi küsimustele viisakalt ega andnud toimuvale õiget hinnangut. Juhise järgi nõudnuks selline ohtlik olukord tähelepanu, sest «positiivne kinnistamine ja liigne inimesega harjumine võivad viia järjest julgema käitumiseni ning on oht viga saada». Soovituslik tegevus on «kaaluda negatiivset kinnistamist ja kui see ei ole edukas või mõistlik, tuleb hunt kõrvaldada». Ilmselt on selle sõnastusega mõeldud hundi hirmutamist enne tema laibastamist.

MEIE VEEL METSIKU LOODUSE tundjad väidavad veebilehel looduskalender.ee, et hunt ei kujuta inimesele ohtu üheski arenenud riigis, ja nad loodavad, et hundid üle maailma ei maksa «Hiiumaa jama eest» eluga.

Ahendame lageraietega ning totaalsete teelaienduste ja põllumaadele uusarenduste külvamisega metsloomade elukeskkonda, aga kas linnast välja sõites, seenele või marjule minnes tuleb käitumisjuhendites järge ajama hakata? Vanaemale ja lapselapsele õnneliku lõpuga «Punamütsike» on ju vaid muinasjutt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles