Filmiarvustus. Kõik on mustas

Üllar Priks
, reporter
Copy
Väike vahejuhtum kosmoserolleriga. Ärge muretsege, ei midagi tõsist.
Väike vahejuhtum kosmoserolleriga. Ärge muretsege, ei midagi tõsist. Foto: Forum Cinemas

Kui ma väike poiss olin, huvitas mind kosmose ja tulnukate teema ikka kohe väga. Ma ei teagi, mis oleks saanud, kui selles kõige vastuvõtlikumas eas poleks vastassugupool piisavalt tähelepanu äratada suutnud. Huuh, napikas!

Kui nüüd aga enne järjekordset arvustust mälusoppides inventuuri tegema hakkasin, siis ega konkreetseid näiteid liiga palju pinnale ujunud. Esimese hooga meenusid millegipärast filmid, mille peaosas oli üks ja sama mees – Dennis Quaid. 1985. aastal vändatud film «Minu vaenlane» («Enemy Mine») rääkis küll inimese ja tulnuka võimalikust sõprusest, kuid oli minu mäletamist mööda üsna staatiline. Kaks aastat hiljem kinolinale jõudnud «Sisekosmoses» («Inner­space») kärutas imepisikeseks moondatud Quaid ringi aga hoopis inimkeha sisemuses. Seda surematut filmi peaksid olema näinud kõik, kellele ütleb midagi märksõna Öö TV. See selleks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles