/nginx/o/2011/12/05/864912t1h0fd7.jpg)
Pühapäeval tänas president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus kümmet vabatahtlikku, kelle hulgas olid Erna-Elise Neimann Viljandist ja Leili Nael Karksi-Nuiast.
Vabatahtlikud said presidendilt tänu
/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
6. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erna-Elise Neimanni oli aasta vabatahtliku tiitli saamiseks esitanud mulkide seltsi vanematekogu, tõstes esile tema aastakümnetepikkust tööd Mulgi murde säilitamiseks.
Ta on kutsunud ellu Mulgi murde ringi, kogunud ning üles kirjutanud 1215 lauset «Mulgikiilsid ütlemisi», mille teise osa materjalgi on juba koos, olnud tegev mulgi aabitsa koostamisel, kirjutanud palju mulgikeelseid artikleid ja esinenud raadios, kui nimetada vaid osa tema mulgi keele ja meele heaks tehtud töödest.
Kõike seda on Erna-Elise Neimann teinud vabatahtlikult ja tasu saamata. Ta ise ütleb, et teeb seda oma vanaema austuseks ja mälestuseks.
«Tema kasvatas mind üles. Kodus rääkisime ehedat Mulgi murret, mis heliseb mu kõrvus seniajani. Minu suurim soov on, et see ilus murre jääks kestma.»
Siiski kardab Erna-Elise Neimann, et eakate murdeaustajate ja edasikandjate kadudes saab tagasilöögi ka mulkide kõnepruuk.
Leili Nael on andnud vabatahtlikuna kaaluka panuse kohaliku elu edendamisse, alustades Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi juhatamisest ning lõpetades rahvatantsurühma Mari eestvedamise ja Murri häärberi taastamisega.
Saaremaa päritolu Leili Nael ütleb, et ta on üles kasvanud Tehumardi kandis, kus inimestel tuli teha rasket tööd ja kitsalt läbi ajada, sest maad oli vähe ja see ei olnud helde saaki andma.
«Külaelu ja maainimesed on mul lapsepõlvest saati südames. Häärberi taastamise mõte tekkis soovist, et neil vähestel inimestel, kes on veel maale jäänud, ja ka igal üksikul vanakesel oleks ilus koht, kuhu tulla,» räägib ta külamajaks kujunenud Murri häärberist.
Taastamiseks saadi raha fondidest, edasise eest peab ise hoolitsema. Appi tulevad nii külarahvas, aianduse ja mesinduse seltsi ärksamad liikmed, rahvatantsijad ning oma pere, nii et suviti õitsevad maja ümber roosid, jõulukuul aga ootab soe puhas maja pidulisi.