ARVAMUS Jürgen Ligi lajatab EKRE-le, Jaak Madison annab vastu

Sellel fotol vahetavad Jürgen Ligi ja Jaak Madison mõtteid tänavu 4. jaanuaril Viljandis peetud linnajuhtide vastuvõtul.

FOTO: Marko Saarm

Reformierakonna liige Jürgen Ligi saatis toimetusele arvamusloo, mille pealkirjaks pani «EKRE ilusaks joomise koalitsioon». Sakala palus sellele kirjatükile EKRE esindaja Jaak Madisoni kommentaari.

Jürgen Ligi ütleb, et EKRE inimvaenulikud seisukohad, demokraatiavastasus, Euroopa-vaenulikkus ning sotsiaalne ja majanduslik utoopia ei kõlba Eesti riigi valitsemiseks.

Jaak Madison ütleb, et Jürgen Ligi arvamuslugu ei paku suuri üllatusi, sest koosneb tavapäraselt valeväidetest, kibestumusest ja solvamistest.

Alustame Jürgen Ligi jutuga, millele järgneb Jaak Madisoni tekst.

Jürgen Ligi

FOTO: Elmo Riig

Jürgen Ligi (Reformierakond)

Eestile moodustab valitsust praegu kolmik, kellele valija sellist eelistust ei ole andnud. Kaks neist –Keskerakond ja Isamaa – said valimistel valitsusparteidena umbusalduse, kolmandat ehk EKRE-t lubasid teised suuremad erakonnad valitsusse mitte võtta, mille järgi neid ka riigikokku valiti.

Keskerakond 26, EKRE 19 ja Isamaa 12 kohaga saavad küll kokku üle poole riigikogu 101 kohast, ent valitsuse moodustamise ettepaneku teeb president esimesena Reformierakonnale kui võtjale – 34 kohta. Kaotajate vandenõu ei ole võit isegi siis, kui see õnnestub ja tagab Jüri Ratasele ja teistele ihaldatud ameti. Hea tava näeb presidendi poolt seepärast ette just sellise sammu.

Kuigi EKREIKE ise esitleb võitjana ennast, ei ole valija nendega praegu niigi palju samal meelel kui oli valimiste ajal. Kõigi küsitluste järgi on praegune kombinatsioon kõige vähem soovitud valitsuse koosseis. Kõik küsitlused näitavad ka Keskerakonna toetuse langust selle partnerivaliku järel, mille Ratas enne oli enda kohta tavatult selgelt välistanud. Valimistel selgelt enim hääli saanud Reformierakonna toetus on aga valimiste järel kasvanud.

Ajas pole toetusnumbrid loomulikult midagi lõplikku. Aga valimiste hetk loeb. Eestis on kahel korral, 1999. ja 2003. aastal, valimistejärgse valitsuse moodustanud ka kaotaja (Mart Laar ja Juhan Parts), aga ta ütles oma liitlastega valijale ette, et Keskerakonna kui tõenäolise võitjaga koostööd ei tee. Sõna ka peeti. Meie avalik seisukoht oli, et nõukanostalgiline, populistlik, venemeelne, Euroopa Liidu ja NATO vastane Keskerakond ei saa olla pärast valimisi kellegi eelistus.

Täpselt samuti lubasid erakonnad enne valimisi 2019. aastal EKRE välistada ja täpselt samuti oli see lubadus sisuline. Paraku murdis Ratas lubadust. EKRE inimvaenulikud seisukohad, demokraatiavastasus, Euroopa-vaenulikkus ning sotsiaalne ja majanduslik utoopia ei kõlba Eesti riigi valitsemiseks. Populaarsus pole siiski tõe kriteerium, madisonid või helmed võtavad tuhandeid hääli, aga pole nelja aastaga õieti millegi üle sisuliselt väidelnud ega midagi teostatavat algatanud. Nad on ainult kogu maailma kurjalt sarjanud – välja arvatud Donald Trump USA-s, Viktor Orban Ungaris ja Jarosław Kaczińsky Poolas – ja õpetussõnu jaganud, kuid ise pole selle käigus riigijuhtimise eelkooli läbinud.

EKRE võitleb nüüd natsi- ja rassismisüüdistustega justkui Reforemierakonna vandenõuga. Mina pole Reformierakonna juhtide poolt selliseid sõnu nende kohta kuulnudki, kuid ei saa salata, et nendeks etteheideteks on EKRE neli aastat ise tööd teinud. Paljud neist on otseselt imetlenud Adolf Hitlerit. Jaak Madison väitis viimati teles, et tema jutuke mängudest gaasikambritega ja Helmede kohtunike peale lennutamisest on ainult eufemismid. Mina väidan, et asju kardeti õige nimega nimetada. Hundi asemel öeldi susi või metsakutsu ehkki asi ise on öeldust kurjem.

Kuna Hitleri ja natside pärand on paljude eestlaste jaoks isegi romantiline kommunistide ja venelaste oma kõrval, tasub rõhutada, et need kaks koletist on ühtne kiskjapaar oma meetodites, vallutustes ja maailmasõja korraldamises. Seepärast räägiksin mina EKRE-st hoopis kui bolševismist.

EKRE ongi kõige tugevamate komparteilastest juurtega Eesti erakond Keskerakonna kõrval. Kompartei taust ei puudu küll ühegi Eesti erakonna puhul, ent oluline on märkida, et EKRE on bolševik oma vaatelt ühiskonnale. Nad arvavad, et partei peab juhtima majandust ja inimeste eraelu, allutama endale teaduse, kunsti, ajakirjanduse, kohtupidamise, ülikoolid. Nende seisukohad on hämmastavalt kokkulangevad ka Kremli unistustega: Euroopa Liidu koostöö lõhkumine, NATO vastu umbusu levitamises, vähemuste vaenamine. Arstide nimetamine moraalituteks tapjateks ning muusikaakadeemia tudengite pidamine kääksutajateks on ainult paar ilmingut sellest suurest enamlikust vaatest, mille järgi partei teab ja juhib kõike.

Täiesti viltu on läinud avalik debatt selles, nagu oleks asi retoorikas ja selle vahetamise korral saavat asjad korda. Ei saa, see on pettus, sest vaated ja eesmärgid on sel seltskonnal endised. Ei ole mõtet võrrelda kurja praalimist ja ähvardamist kellegi teise stiiliga hoopis muus seoses, sest EKRE ründab Eesti alusväärtusi ja vabadusi. Mitte kunagi varem pole vastased lubanud mulle järele saata koristusbrigaade nagu vene hävituspataljoni, aga Helme on. Kunagi pole ümber kirjutatud Eesti lähiajalugu, aga EKRE ja mõni keskerakondlane on seda hakanud üritama.

Pettus on ka nende programm. Võimukõnelejatel pole EKRE mõtetest olnud nende ridade kirjutamise ajaks võtta veel õigupoolest midagi peale mõne asja, mis on niigi Eestis ära tehtud. Aga EKRE on inimestesse sisendanud, et riik või keegi «eliit» veab neid ninapidi ja on nende ebaõnnestumistes süüdi. EKRE lubatud käibemaksu alandamist, perede tulumaksust vabastamist, laenude kustutamist ja pensionide kahekordistamisi tulla ei saa ning Eesti ei saa hakata ajama lubatud Euroopa-vastast poliitikat, kui ei taha ühte heita endise Nõukogude Liiduga.

Kirjanik Andrus Kivirähk ütles kenasti, et võimukõnelejad joovad praegu EKRE-t ilusaks. Isamaa sisendab endale, et kogu ühiskondlik kriitika on organiseeritud hüsteeria, kuigi EKRE lubab lammutada pea kõike, mida Isamaa koos liberaalide/Reformierakonna ja Mõõdukate/sotsidega on ehitanud. Jüri Ratas ja Keskerakond loodavad, et valija unustab ja andestab, kuigi EKRE on tema põhivalijat järjekindlalt parasiitideks nimetanud. Reaalsus on, et lahkuv valitsus on olnud sedavõrd priiskav ja hoolimatu, et mu hoiatus on osutunud tõeks ja raha on sellel seltskonnal ette ära kulutatud. Seda laenamine ei asenda.

Kui tugev ka poleks praegune laua taha kogunetute võimuiha, võtab Reformierakond siiski vastu presidendi ettepaneku, teeb katse moodustada Kaja Kallase valitsus ja esitab ka selle põhialused. Ühel päeval teeme selle valitsuse ära niikuinii, kui ka mitte sel kevadel. Tänu oma valijate ees ja Eesti vabadus kohustavad.

Jaak Madison

FOTO: Elmo Riig

Jaak Madison, EKRE

Jürgen Ligi arvamuslugu ei paku suuri üllatusi, kuna koosneb tavapäraselt valeväidetest, kibestumusest ja solvamistest. 

Kõik väited sellest, kuidas «uuringud» näitavad võimaliku loodava koalitsiooni ebapopulaarsust, on asjakohatud ning isegi rumalad. Kolme, omavahel kõnelusi pidava erakonna toetus moodustab enamuse 3. märtsil toimunud valimistulemustest. 

Valitsusi ei moodustata valimistevahelisel ajal korraldatud küsitluste põhjal ning ei anta ka valimistel hääli selle eest, milline peaks olema loodav valitsuskoalitsioon. Sellise loogika kohaselt oleks 2015. aasta juunis pidanud Taavi Rõivas kohe tagasi astuma (selles valitsuses oli ka Jürgen Ligi), sest tema populaarsus kukkus kolinal ränga kütuseaktsiisi tõstmise tõttu kohe pärast valimisi. 

Asjaolu, et Keskerakond tegi ettepaneku alustada kõnelusi Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaaga, tuleneb eelkõige Reformierakonnast endast. Seda ilmestab kenasti ka antud arvamuslugu Jürgen Ligi sulest. 

Reformierakond on kaotanud igasuguse usaldusväärsuse võimalike partnerite silmis ja elab jätkuvalt maailmas, kus nemad on enda arvates ainuõiged ning kõik teised pätid ja kaabakad. Kuigi just nemad ise on võinud olla seotud 10 miljoni dollari varastamise, kilekotirahadega, Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumiga. Rääkimata faktist, et Reformierakonnale meeldib valikuline demokraatia ehk välistatakse juba eos üks suurimaid poliitilisi jõude ehk konservatiivid. Juhtub aga vist nii, et ülejäänud välistavad nemad. 

Kui Ligi räägib meist kui ohust Eesti julgeolekule, siis faktid räägivad teist keelt. Toon kolm näidet.

1. Ligi on olnud tuline pooldaja ajateenistuse kaotamiseks ehk Eesti kaitsevõime lammutamiseks. Ta pole oma seisukohta kunagi muutnud ja seega tänaseni arvab, et peaksime minema Läti teed. 

2. Reformierakonna juhtimise ajal puudus Eestil ülevaade oma kontrolljoonel (ehk ajutisel piiril) toimuva üle ja seda ajani, kui rööviti Eston Kohver. Mida varem tehti? Mitte midagi, vaid kahjustati Eesti julgeolekut. 

3. Reformierakonna ridades istub muretult Ain Seppik, kes sõlmis koostöölepingu Ühtse Venemaaga, olles siis Keskerakonna liige. See asjaolu ei morjenda kuidagi Jürgen Ligi. 

Kui sünnib võimalik koalitsioon EKRE, Keskerakonna ja Isamaa vahel, siis saab näha, kas Ligi suudab järgida head poliitilist tava, mille kohaselt 100 päeva antakse aega atra seada. Praegu tundub, et kibestumus on liiga suur.

Tagasi üles