Repliik. Näotu maksevahend

Kui Eesti rahvas omal ajal rublad kroonide vastu vahetas, oli elevust kui palju. Ma arvan, et kõik alates põlvepikkustest jäätiselimpsijatest kuni aastakümnete raskuse all kookus viinerijahtijateni teadsid une pealt, millisele rahatähele milline riigiga seotud suurkuju või ajalooliselt oluline paik on trükitud.

Eks ole oma nägu ka eurodel, aga see on tunduvalt udusem ja anonüümsem. Nii nagu ei jää meile meelde suurlinna tänavatel, nina maas, tuhisevate võõraste näod, nii ei suuda arvatavasti keegi ka eurode puhul eristada muud kui heal juhul rahatähtede värvi. Aga tõepoolest, milleks?