Repliik. Linnukeste ootel

Mäletan, et eelmiste valimiste aegu andsin oma e-hääle peaaegu kohe, kui liinid avati. Tänavu pole ma ID-kaarti veel kurjaks ajanud ja linnukesi kastikestesse joonistanud. Kuidagi nagu tuju pole. Jah, ma tean: «Kui sa kedagi ei vali, ei ole sul ka mingit õigust hiljem möliseda.» Õige jutt.

Kui osa eelmiste valimiste kampaaniaid võis üle vindi keeramiste ja totrustega pigem groteskseteks nimetada, siis nüüd käib vaid kurjusega vürtsitatud vastandumine. Suuremal või vähemal määral puudutab see kõiki erakondi. Kõiki. Keegi ei ole teistest targem, keegi ei anna järele. Rahva poolehoiu võitmiseks justkui ei piisaks enam valimisplatvormidest ja tulevikuvisioonidest. Nende ette tuleb pookida õudusjutud tulevikustsenaariumidest, mis kaasnevad oponendi valimisega.