Valdade sundliitmine läks Lätis läbi

Rannar Raba
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti ja Euroopa Liidu lipp
Läti ja Euroopa Liidu lipp Foto: Liis Treimann

Läti seim võttis vastu uue administratiiv-territoriaalse korralduse, millega kahaneb märgatavalt valdade arv ning riikliku tähtsusega linnasid saab olema üheksa.

Pikka aega vaidluste objektiks olnud eelnõu poolt hääletasid valdavalt koalitsioonisaadikud ja vastu opositsioon, vahendas "Postimees". Seaduse poolt oli 56 ja vastu 38 saadikut. Kolm seimi liiget jätsid hääletamata. Reformiplaani põhitoetajaks oli Rahvapartei.

Riikliku tähtsusega linnas peab elama vähemalt 25 000 inimest. Pingeid tekitas eelnevalt koalitsiooni kuuluvate roheliste ja põllumeeste ettepanek jätta alles paarkümmend valda enam. Teiste erakondade toetust nad aga ei saanud.

Läti jagatakse reformi järgi senise 525 asemel nüüd 109 kohalikuks omavalitsuseks, millele lisanduvad üheksa suuremat linna: Daugavpils, Jēkabpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia, Valmiera ja Ventspils.

Läti jaguneb praegu halduslikult 26 rajooniks ja seitsmeks rajooni staatusega linnaks, mis rühmituvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks: Kuramaa, Latgale, Zemgale ja Vidzeme ehk Lõuna-Liivimaa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles