Repliik. Sõnavabadus ja paukpadrunid

Martti Reinet Foto: Marko Saarm

Üleeile kõndisin Mureli tänaval, et küsida sealsete elanike käest, miks nad nädalavahetusel peielistele politsei kutsusid. Märkasin hoopis, et tänavaotsal tõstavad inimesed laudu ja toole kaubikusse. Autoteel seistes hüüdsin neile oma nime ja ametinimetuse, et kommentaari saada. Ei saanud. Avaldasin neile lähedaste inimeste kaotuse puhul kaastunnet ja tulin tulema.

Selleks ajaks oli sotsiaalmeedia juhtunut kommenteerima asunud inimesi triiki täis. Vastasleeride õelat ja ebaviisakat sõnavahetust lugedes tekkis mul paratamatult küsimus, kas inimesed saavad aru, et nende sõnavõtud leiavad aset avalikus ruumis. Seda enam, et enesestmõistetav sõnavabadus käib käsikäes enesetsensuuriga, mis konfliktsituatsioonides on iseenesest täiesti kasulik.