Järva- ja Viljandimaalt valitud riigikogulased ei kiida end tuleval aastal ootavat 246eurost palgalisa heaks, kuid seadus ei luba neil seda ka tagasi lükata.
Meie saadikud palgatõusu õigeks ei pea
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
22. september 2011, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aasta 1. jaanuarist tõuseb parlamendi liikme kuupalk praeguselt 3134 eurolt 3380 eurole ning suuremat töötasu hakkavad saama ka riigikogu esimees ja aseesimees.
Rahandusminister Jürgen Ligi tegi ettepaneku lükata aasta võrra edasi kõrgemate riigiametnike palka määrava seaduse jõustumine, et vältida personalikulude kasvu ajal, mil riigieelarve on puudujäägis. Nii ei muutuks 2012. aastal presidendi, peaministri, riigisekretäri ja riigikohtu esimehe, aga ka näiteks kohtunike palgad.
Kõrgete riigiametnike ühtse palga seadus võeti vastu 2009. aastal ning pidi esialgsete plaanide kohaselt jõustuma uue parlamendi ametisse asumise järel, kuid läinud aasta lõpul lükati see aasta võrra edasi. Seega tähendaks Ligi ettepaneku vastuvõtmine palgaseaduse teistkordset edasilükkamist.
Põhiseaduse järgi ei saa riigikogulased oma ametiaja palgakorraldust muuta. Ka riigikohus on 2009. aasta 23. veebruari lahendis selge sõnaga öelnud, et põhiseadus lubab parlamendil kehtestada üksnes järgmise koosseisu töötasu. Seega hakatakse järgmisel aastal riigikogulastele maksma eelmise parlamendi määratud palka.
Riigikogu liige ja endine Viljandi linnapea Kalle Jents tõdes, et põhiseadusest lähtudes on rahvasaadikute käed kõnealuses olukorras võrdlemisi lühikesed. Mingit vajadust riigikogulaste palka tõsta tema kinnitusel ei ole.
«Praegune riigikogulase palk on hea palk,» lausus Jents ning lisas, et moraalselt on palgatõusu väga raske õigustada.
Samuti töötasu suurenemise vastu seisev Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Siim Kabrits tundis heameelt selle üle, et ta polnud rahvasaadikute palgaotsuse langetamise juures. Ta tõi välja, et
IRLi liikmed on ka varem ebaõiglaste palgatõusude vastu üles astunud, makstes majanduskriisi ajal parlamendi liikmete palgatõusu riigile tagasi.
Nii Kalle Jents kui Siim Kabrits avaldasid lootust, et fraktsioonid suudavad leida ühise lahenduse, kuidas jääda senise töötasu juurde. Milline lahendus aga kõigile osalistele sobida võiks, selle üle ei soovinud kumbki neist spekuleerida.
«Pean ühise lahenduse leidmist üpris tõenäoliseks,» ütles Jents. «Arvan, et selles küsimuses suudavad koalitsioon ja opositsioon kokkuleppe saavutada.»
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ei osanud fraktsioonide kokkuleppele jõudmise tõenäosust hinnata, kuid kinnitas, et tema erakond on lahenduse leidmise osas koostööaldis.
Praegune riigikogulaste palga määramise süsteem vajab esimehe hinnangul muutmist. Tema arvates võiks parlamendi liikmete tasu tulevikus määrata sõltumatu kogu. Mikseri ütlemist mööda ei piisa seadusest, mis keelab oma koosseisu palka muuta, sest töötasu määravad riigikogulased ikkagi ise.
«Järgmise koosseisu palka määrates mõeldakse juba sellele, kuidas oma kohta riigikogus kindlustada,» leidis ta.