Lääne ringkonnaprokuratuur lõpetas kümme inimelu nõudnud Haapsalu lastekodu põlengu kriminaalmenetluse kellelegi süüdistust esitamata, sest põlengu põhjustajat polnud võimalik tuvastada.
Haapsalu lastekodu põleng süüdistusi kaasa ei toonud
15. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ometi selgus uurimisel, et nii lastekodu töötajad kui kasvandikud armastasid suitsu teha ning hoones oli tuleohutuse vallas olulisi puudujääke.
Tulekahju ekspertiis näitas, et põlengu põhjustas lahtise tule allikas, ja arvestades tulekoldes olnud materjale, võis selleks piisata tiku-, tulemasina- või küünlaleegist.
Suitsetajaid jätkus
Eeluurimisel tehti kindlaks, et kasvandikud teadsid, kus lastekodu töötajad oma tulemasinaid ja tikke hoiavad, ning võisid neile juurde pääseda.
Suitsetajaid leidus ka kasvandike hulgas. Ühtlasi selgus, et lastekodu juhtkond oli andnud personalile loa suitsetada asutuse õues selleks ettenähtud kohas hoone vasakpoolse tiiva juures, ehkki sisekorraeeskiri seda keelas.
Lastekodulaste ütluste järgi suitsetati hoone kolme tiiva kõikide välisuste juures.
Eksperdid tuvastasid ühe hukkunud kasvandiku tallalt kontaktpõletuse. Samuti olid tal kõrbenud juuksed ning saanud põletada nägu ja käed. See lubas väita, et ta oli viibinud tulekahjukoldes — kasvandike tubadesse tuli ei levinud.
Kuigi vigastused viitasid, et kasvandik oli kokku puutunud lahtise tulega, astunud võib-olla tulekoldesse, ei olnud prokuratuuri kinnitusel võimalik täpselt tuvastada, millist rolli ta mängis tulekahju puhkemises, sest ükski majas viibinu polnud näinud teda enne põlengu puhkemist või selle ajal koridoris liikumas.
Häiresüsteem oli puudulik
Uurimine kätkes ka lastekodu hoonesse paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tehnilist ekspertiisi. Eksperdid jõudsid järeldusele, et ATS ei vastanud nõuetele, sest koridorides olid nõutavate suitsuandurite asemel temperatuuriandurid.
Samuti oli hoones pärast ATSi paigaldamist tehtud ümberehitusi ja tekitatud uusi ruume, kus andureid polnud.
Lastekodu tuleohutus oli regulaarse riikliku järelevalve all ja selle käigus polnud puudusi tuvastatud, seepärast otsustati eraldada kriminaalasja materjalid Lääne-Eesti päästekeskusele. Seal otsustatakse, kas Haapsalu lastekodus järelevalvet teinud tuleohutuse vanemspetsialisti suhtes tuleks alustada teenistuskohustuste puuduliku täitmise pärast distsiplinaarmenetlus.
Kohtueelsel uurimisel pöörati tähelepanu veel kasvatajate tulekahjueelsele ja -aegsele tegevusele. Sotsiaalhoolekande seaduse rikkumisest tulenevaid puudusi, millest võinuksid tuleneda põlengu rasked tagajärjed, Haapsalu lastekodu personalil kasvandike hooldamises ja turvalisuse tagamises ei tuvastatud.
Küll aga selgus eeluurimisel, et üks kasvandik oli jalgupidi voodi külge seotud.
Eeldatavalt tegi seda üks kasvatajal lapsi hooldada aidanud kasvandik. Kinnisidumine ei põhjustanud siiski kannatanu surma, sest just tema talutasid päästjad esimesena vingu täis hoonest välja. Hiljem möönis lastekodu töötaja, et aeg-ajalt seotakse lapsed peenikese paelaga voodi külge, et nad ei keeraks ennast magamise ajal voodi võrede vahele või teistele peale ega kukuks voodist välja.
Tulekahju puhkes Haapsalu lastekodus tänavu 20. veebruaril puhketunni ajal kella 14 paiku. Häirekeskus sai teate kell 14.29, möödakäija nägi suitsu kell 14.15.
Eksperdid tuvastasid, et põleng sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillriidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip. Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa poole. Ägeda vingumürgituse tõttu hukkus kümme hoone põhjatiivas olevates tubades magavat kasvandikku.
Päästjate tegevuses uurimine puudusi ei tuvastanud.