Mõni valu nõuab tõsist suhtumist

Arstid Ester Keba ja Jaan Kõiv ütlevad, et oma keha peab tundma. On tervisehädasid, millest ei maksa paanikasse minna, nagu neidki, mis nõuavad kiiret abi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kogenud arstid, Viljandi haigla kardioloog Ester Keba ja kirurg Jaan Kõiv ütlevad, et haiguste puhul ei saa kunagi kõike ette näha.

On rumal elada pidevas hirmus ja iga väikese valupiste pärast arsti juurde tormata. Ometi näevad tohtrid ka palju nii-öelda mahamagatud juhtumeid, kus abi anda on väga keeruline või halvemal juhul koguni võimatu.

Millist valu tuleb karta?

Ester Keba: Tähelepanelikuks peaks muutma esmane valu rinnaku taga, eriti kui inimesel pole varem stenokardiahooge olnud. Kui valu ka möödub, tuleks esimesel võimalusel pöörduda perearsti poole ja teha südamefilm, et täpsustada, millega võis tegemist olla.

Täpsustage palun mõistet «valu rinnaku taga».

Ester Keba: Mõtlen valu, mis kiirgab rindade vahelt kurku, alalõuga, kõrvadesse, kaela ja vasakusse, harvem ka paremasse kätte. Samuti võib see kiirguda ülakõhtu. Just selline valu vajab uurimist. Kui valu ei kao, tuleb kutsuda kiirabi või pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda. Mida kiiremini inimene abi saab, seda tõhusam see on.

Kui on tegemist südamehaigega, kellel on diagnoositud isheemiatõbi, ja patsient teab, et tal esineb stenokardiahooge, siis on tal nitroglütseriin kaasas. See aitab kõige kiiremini. Nitroglütseriini võib võtta järjest kuni kaheksa tabletti.

Kui valu ikka ei vaibu, tuleb kahtlustada infarkti ja kutsuda kiirabi. Kui inimene millegipärast seda ei teinud, peab esimesel võimalusel minema perearsti või kardioloogi juurde ja tegema elektrokardiogrammi (EKG).

Jaan Kõiv: Kirurgiline haigus võib tekkida ka sekundipealt, näiteks kui on mõni õõnesorgani mulgustus, äge veresoonte haigus, tugevad spasmid või kivi pitsumine. Need tekitavad kõhu piirkonnas väga tugevat valu, aga sõltuvalt põhjusest mõnevõrra erinevalt. Ühte kindlat tunnust on raske öelda. Rohkem kipuvad sellised valud olema keset kõhtu või ülakõhus.

Kuidas aru saada, et pimesool on lõhkenud? Kas enne seda on ikka põletik?

Jaan Kõiv: Ussjätkepõletik algab tüüpiliselt ikkagi väheste vaevustega, mis suurenevad ja tugevnevad. Ussjätke lõhkemise järel võib patsient lühikest aega tunda end isegi paremini. See on näiline ja kõhukelmepõletiku arenedes tugevneb valu uuesti.

Inimesed on erineva valulävega. Mida üks peab suureks valuks, on teisele vaid ebamugavustunne.

Igal juhul tuleb arsti juurde pöörduda, kui valu kõhus on kestnud üle paari tunni ega näita raugemise märke.

Ester Keba: On tabav ütlemine «võõras valu minu küljes». Kui on võõras valu, mida inimesel pole varem olnud, võib see olla ohumärk.

Jaan Kõiv: Jah, siis ei olegi muud kui kiirabi või erakorralise meditsiini osakond.

Aga kui võtta valuvaigistit ja ohtlik valu ei anna ennast enam nii ägedalt tunda?

Jaan Kõiv: On haigusi, millest inimene ise on teadlik, näiteks neerukivi- või sapikivitõbi. Kui tekib valuhoog, siis ta võtab valuvaigistit või lõõgastit ja saab sellest üle.

Alarmeerivad sümptomid on koos valuga tekkivad suu kuivustunne või oksendamine, siis peab arst haiget tingimata nägema.

Kogu see kõhukoopahaiguste bukett võib kulgeda erinevalt. Ka endasse väga tähelepanelikult suhtuv inimene võib mõelda, et küll see läheb mööda, aga tegelikult on tekkinud mädapõletik või verevarustuse häire süveneb ja ühel hetkel võib see viia krahhini.

Kas hilinenud juhtumeid on palju?

Jaan Kõiv: Raske on täpset piiri tõmmata, kustmaalt juhtu hilinenuks lugeda. Muidugi on kõige parem, kui juba algfaasis abi saab. Raskete tüsistustega kõhukoopahaigusi tuleb ette. Ei saa öelda, et sagedasti, aga hiliseid pöördumisi on.

On kindlam, kui arst vaatab üle ja ütleb, et midagi hullu pole.

Jaan Kõiv: Sel teemal tahan ma lausa eraldi rääkida.

Võib tõesti olla nii, et sel hetkel, kui inimene pöördub perearsti juurde või käib haigla erakorralise meditsiini osakonnas, kus arst teda vaatab ja uuringud teeb, ei paista olevat tõsise haigusega. See võib olla tingitud haiguse eripärast.

Tohter peaks mainima võimalust, et patsiendil võib veel tõsine haigus tekkida. Muidu võib juhtuda, et inimene läheb rahuliku südamega koju, sest arst ütles, et midagi ohtlikku ei ole, aga noh, valutab. Patsient mõtleb, et peabki valutama. Täna valutab, homme veel hullemini, aga inimene kannatab ja uuesti arsti juurde ei lähe.

Haiguste kulud võivad olla väga erinevad ja petlikud. Momendi seis ei ütle alati ära, mis edasi saab.

Sellepärast tuleb kindlasti uuesti arsti juurde minna, kui häda järele ei anna.

Ester Keba: Klassikalise meditsiini juhtumeid jääb järjest vähemaks, sageli ongi väga ebatüüpilised kulud.

Alati ei ole valu see, mis terviseohule viitab.

Ester Keba: Tõsiselt tuleb asja võtta siis, kui tekib esmane virvendusarütmia: süda läheb rütmist välja, peksleb või väriseb. Hoolimata sellest, kas on öö või päev, tuleb siis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi.

Ohtlikud on järsud vererõhutõusud, mida inimesed iseloomustavad sõnadega «pea läheb järsku halvaks», tekivad tugev peavalu ja uimasus. Ei tasu karta, et sellisel puhul on kiirabi asjata kutsutud. Küll aga on ebaaus, kui inimene endale iga päev kiirabi kutsub ja laseb vererõhku mõõta.

Kuidas siis targalt ja liigselt kartmata elada?

Ester Keba: On põhitõde, et kroonilised haiged peavad oma ravimid igale poole kaasa võtma. Tuleb teada neid arstirohte, mida võetakse. Vanemad inimesed, kes võivad rohud unustada, peaksid panema käekotti või taskusse tühja ravimikarbi ja seda pidevalt kaasas kandma. Kui juhtub, et nad satuvad kodust eemal arsti juurde või rohtu vajavad, on teada, millist ravimit nad tarvitavad.

Töö ega spordiga ei tohi üle pingutada. Kui tuleb kuum suvi, peavad südamehaiged ennast arukalt hoidma. Nad oskavad seda päris hästi.

Jaan Kõiv: Kui tekib valu, peaks vältima paanikat, analüüsima olukorda ja tegema õige otsuse — nii lihtne see ongi. Sageli on ainuõige otsida erakorralist meditsiiniabi.

NÕUANDED
Tervisehäired, mille puhul tuleb arsti juurde pöörduda.
• Rinnaku taga olev tugev valu, mis ei vaibu.
• Üle paari tunni kestev valu kõhupiirkonnas; olukorra tõsidusele viitab ka see, kui lisanduvad kuivustunne suus ja oksendamine.
• Virvendusarütmia.
• Järsku tekkivad tugev peavalu ja uimasus, mis võivad anda märku äkilisest vererõhu tõusust.
Allikad: Ester Keba, Jaan Kõiv