Riiklik sihtasutus KredEx loodab paari kuu jooksul anda vastuse küsimusele, kuhu rajatakse maakondades elektriautode laadimiskohad.
Elektriautode laadimise võrk saab suvel selguse
2. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuni keskel lõppeb KredExi konkurss, millega määratakse elektriautode laadimispunktide asukohad ja leitakse nende rajamiseks lepingupartnerid, et katta Eesti maanteed laadimispunktide ühtlase võrguga.
KredExi eluaseme divisjoni juht, elektrimobiilsuse projekti eestvedaja Mirja Adler ütles, et kui tuleb piisavalt pakkumisi, peaks tulevaste laadimispunktide asukohad selguma juulis.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi varem avaldatud laadimistaristu kava kohaselt luuakse kiirlaadimisjaamasid 200—280 ja tavalaadimispunkte 500—600.
Mirja Adler märkis, et tõenäoliselt jääb kiirlaadimisjaamade arv pigem miinimumi ehk 200 piiresse, see katab Eesti vajaduse. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik tõdes, et ilmselt tuleb ka tavalaadijaid vähem, 500 ringis.
Tavalaadimispunkt on omavalitsuse elektriauto laadimiskoht, kuhu saab sõiduki pikemaks ajaks, näiteks õhtust hommikuni võrku ühendada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper nentis, et iga omavalitsus otsustab ise, kas lubab tavalaadimispunkti kasutada ka teistel ning kuidas selle tarvitamise eest tasutakse.
Laadimiskohtade pigem veidi väiksem kui suurem arv tuleneb Mirja Adleri selgitust mööda projekti kulukusest. Kui palju võrgustiku rajamine maksma läheb, ta ütlema ei soostunud.
«Kahjuks on lepingus summa konfidentsiaalne ja seda ei saa avaldada,» lausus ta.
Adler lisas, et praeguse plaani järgi võimaldab avalik laadimispunkt korraga võrku ühendada ühe kuni kaks autot. Võrgustikku hakatakse ehitama käesoleva aasta lõpul ja valmis saab see järgmisel aastal.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esialgse stsenaariumi järgi võiksid laadimispunktid jaguneda sel moel, et kõik peamised suure liiklustihedusega maanteed saaksid kaetud.
Kiirlaadimisjaamade vahele ei tohiks jääda üle poolesaja kilomeetri. Linnades valitakse nende asukohad selle järgi, kus eelistatakse autodega rohkem liikuda, ehk need kerkivad tanklate, ostukeskuste, suuremate parklate ja muude niisuguste kohtade lähedusse.
Ühtlasi peaks vähemalt üks kiirlaadimisjaam tulema igasse enam kui 5000 elanikuga asulasse. Viljandi oma rohkem kui 19 000 elanikuga on siinses maakonnas ainuke selline linn. Kui arvestada ka valdu, ületab nõutud elanike arvu piiri Viljandi maavalitsuse teatel ka Suure-Jaani vald veidi alla 6000 hingekirjasega.
Eesti elektromobiilsuse programm sai tuule tiibadesse tänavu märtsi algul, kui valitsus otsustas sõlmida Mitsubishi Corporationiga kümne miljoni kasutamata saastekvoodi müügi lepingu.
Sotsiaalministeerium annab kohalikele sotsiaaltöötajatele kasutada 507 pisikest elektriautot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab välja eraisikutele mõeldud toetusskeemi, et nad saaksid elektriautosid osta, ja koordineerib kogu riiki katva elektriautode laadimistaristu rajamist. Nii toetusskeemi kui taristu loomist haldab riiklik sihtasutus KredEx.