Karuputk

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Tänavu tellib riik Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate tõrjet 2410 hektaril, kuid maaomanike huvi ohtlikku taime ise tõrjuda suureneb samuti.

Karuputke võõrliike on Eestis tõrjutud juba üle kümne aasta. Viimastel aastatel on töömaht kasvanud tänu järjest teadlikumale ja oma ümbrusest hoolivale Eesti inimesele, kes annab keskkonnaametile uutest kolooniatest teada. Kuigi ühe karuputke kasvukoha hävitamine võib kesta aastaid, näitab hävinud ja peaaegu hävinud putke kasvualade hulk, et tõrje toimib. Oluliselt on suurenenud ka hõredate ehk nõrgestatud karuputke kolooniate arv.

«Järjest enam leidub maaomanikke ja põllumajandustootjaid, kes oma maal karuputki ise välja kaevavad. Selline vastutustundlik suhtumine aitab tagada parima võimaliku tõrje kvaliteedi ja loomulikult ka aitab tõhusamalt tõrjuda ohtlikku taime,» lausus keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.

Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada pikki riideid ja isikukaitsevahendeid, et end kaitsta nii herbitsiidi kui ka päikesega koosmõjus nahakahjustusi tekitava taimemahla eest.

Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab keskkonnaameti kodulehelt, kust on ka teadaolevate karuputkekolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda keskkonnaameti spetsialistidele või e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajaduse korral septembrini. Tõrjesse on hõlmatud kõik teadaolevad kolooniad, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest. Tõrjet tehakse peamiselt glüfosaadil põhinevate herbitsiididega käsitsi pritsides, kuid tulenevalt veekaitsevöönditest, taimekaitsevahendite ohtlikkusest ja mahealade suurenemisest rakendatakse järjest enam taimede väljakaevamist ning otsitakse tulevikuks keskkonnale ohutumaid meetodeid.

Karuputke võõrliigid on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et nende kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Karuputketõrjet korraldab keskkonnaamet, rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.