RIIGIKOGU arutas kahel päeval riikliku küsimusena energiasäästu teemat. Ettekande tegid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Tallinna tehnikaülikooli professor Tõnu Lehtla ja majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.
Energia säästmine on tähtsamaid teemasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvamust avaldasid ka kõigi fraktsioonide esindajad. Nimetatud teema on päevakorral mitmel tähtsal põhjusel. Energia tootmiseks kasutatakse peamiselt fossiilseid kütuseid. Ükskord nende varud ammenduvad ja kuni inimkond ei oska oma energiavajadust pika aja vältel rahuldada, on mõistlik vältida raiskamist.
Energiat on otstarbekas säästa ka finantskriisijärgsest madalseisust taas kõrgele tõusnud kütusehindade tõttu. Kaja Kallase ettekande peamisi mõtteid oli, et riigi konkurentsivõimet hakkavad üha enam mõjutama majanduse energiamahukus ning võime energiat säästa.
«Aprillis kinnitas valitsus konkurentsivõime kava «Eesti 2020». Sellega oleme võtnud endale ambitsioonika eesmärgi hoida energia lõpptarbimine lähema kümne aasta jooksul samas mahus kui praegu. Kui soovime ühtlasi majandust arendada, tuleb muuta energia kasutamine palju tõhusamaks,» lausus Kallas.
ET energiasäästu probleemide ring on lai ning kõiki teemasid pole võimalik käsitleda ühes artiklis, tahan võtta kõne alla ühe valdkonna, mis puudutab Eesti inimesi kõige otsesemalt.
Ettekannetest saime teada, et kodumajapidamiste energiatarbimine moodustab eri aastatel avaliku sektori ja ettevõtluse kõrval kogu energiatarbimisest 37—42 protsenti. Summa, mida oleme sunnitud kulutama toasooja, autokütuse või elektrienergia peale, on väga suur.
Kõige suuremad on kindlasti küttekulud. Statistika järgi moodustab kaugküte 23 protsenti ja katlakütused 30 protsenti kõigist energiakuludest, seetõttu on riik alates 2003. aastast toetanud mitmesuguste meetmete kaudu korterelamute renoveerimist ja selleks valmistumist.
Kuni 2009. aastani eraldati selleks 13,7 miljonit eurot, aga praeguste toetusprogrammide maht on oluliselt suurem.
Juhin korteriühistute tähelepanu kahele võimalusele: sihtasutuse KredEx kaudu on võimalik saada sihtotstarbelise renoveerimise toetust, muutmaks hooned energiasäästlikumaks, ning ettevalmistava tegevuse, näiteks energiaauditi ja projekti koostamise toetust.
TEISE programmi järgi saab võtta kuni 20 aastaks soodusintressiga laenu. Kui viimati nimetatud programmiks eraldatud 49 miljonist eurost on kasutatud umbes pool, siis renoveerimiseks eraldatud 30 miljonist eurost kõigest 1,64 miljonit eurot. Kutsun kõiki Viljandimaa korteriühistuid üles neid võimalusi kasutama.
KredExi andmetel oli 30. aprilliks esitatud 92 taotlusest kõigest neli Viljandist. Meede lõpeb 2012. aastal, seepärast tuleks kindlasti kiirustada ja kasutada toetust kas või projektide ja energiaauditi koostamiseks, et olla valmis järgmiseks rahastusperioodiks.
Arutelu selgemaid sõnumeid oli see, et niisugused programmid kindlasti jätkuvad. On üsna tõenäoline, et alates 2014. aastast on võimalik toetust saada ka väikemajade renoveerimiseks.
Arutades nimetatud teemat Reformierakonna fraktsioonis, leidsime, et tähtis ja õiglane on toetada energiasäästu saamiseks eramajade omanikkegi. Meil on hea meel tõdeda, et valitsus tunneb eelmainitud programmi koostamise vastu huvi.
LÕPETAN Kaja Kallase mõttega: «Eksperdid ütlevad, et inimesed hakkavad säästma alles siis, kui energiale tehtavad kulutused tõusevad üle taluvuse piiri. Samas on uuringud näidanud, et inimeste teadlikkus oma energiatarbimisest on puudulik. Kuni teadlikkus ei parane, on säästmist keeruline kavandada.»
Mõelgem sellele ja kustutagem hakatuseks tühja tuppa põlema jäänud lamp.