Repliik. Joont pole, silmamõõtu kah

Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

Too õnnetu autojuht, kes kolmapäeva ennelõunal oma kastiga maasturi Viljandis Tartu tänaval nõnda lohakalt parkis, et sellega Sakala fotograafi tähelepanu pälvis, ei ole kaugeltki ainus, kel kauguste ja gabariitide hindamine alati välja ei tule. Oludes, kus valged jooned on lume all peidus või lihtsalt puuduvad, leidub selliseid ridamisi.

Eile hommikul tööle jalutades nägin ma näiteks Männimäe Rimi parklas seismas autot, mille saba oli kahe parkimisrea vahelises käigus. Kui jooned on näha, jäetakse auto nina poeseinast nii poole meetri kaugusele, sedapuhku oli vahe paar-kolm meetrit.

Meenub ka üks ammune vahejuhtum, kui ma muutusin kõrvalistmel päris ärevaks, sest sohver sõitis märgistuseta maanteel keset teed ega võtnud paremale isegi siis, kui teine auto vastassuunast lähenes. Silmamõõt pole kõigil hea, kas teate.