/nginx/o/2018/01/03/7459691t1h7aff.jpg)
Sajune ja soe ilm on täitnud jõed ja järved külluslikult ning kanuumatkajad on teinud aasta esimese tiiru üleujutatud Soomaal.
Veeküllus peibutas kanuusõbrad Soomaa jõgedele matkama
4. jaanuar 2018, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomaa suurveest annab numbriliselt aimu Halliste jõel asuv Riisa vaatluspost. Eile täpselt keskpäeval oli veetase seal 201 sentimeetrit, samas kui jaanuari algusele kohane paljude aastate keskmine näit on 105 sentimeetri üle nullpunkti.
Siiski on tulvavesi veidi järele andnud: eile keskpäeval oli veetase sentimeetri võrra allpool kui üleeile samal ajal.
Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukel ütles, et esimene kanuumatk peeti üleujutatud piirkonnas aasta teisel päeval. Veteväljal veedeti umbes kolm tundi ja läbiti selle ajaga ligi pool tosinat kilomeetrit.
«Vaatasime aasta lõpus, et vesi läheb jälle kõrgele, ja panime 30. detsembril Facebooki eelteate üles. 2. jaanuari sõidule tuli kümmekond inimest,» rääkis ta. «Praegu on üleujutatud jõeäärsed luhad ja vähemal määral ka metsaalused. Võib-olla on vee all ka mõni teelõik, aga ma pole kõikjale jõudnud.»
Nagu Ruukel märkis, luges ta koos Soomaa giidi Algis Martsooga kokku, et eelmisel aastal valgus suurvesi Soomaa luhtadele kaheksal korral. Mullune viimane, kaheksas suurvesi on nüüd ühtlasi ka uue aasta esimene.
«Vähemalt viimase veerandsaja aasta jooksul pole ühe aasta jooksul suurvesi Soomaal nii palju kordunud,» lausus ta. «Aastavahetuse tulv pole aga midagi ainulaadset. Praegu on kõikjal Eestis palju vett.»
Jaanuaris on Soomaal olnud ka palju rohkem vett kui praegu. Üks viimatine äärmuslik näide pärineb 2005. aastast, kui 13. jaanuaril oli Halliste jõe veetase 382 sentimeetrit üle Riisa vaatlusposti.
Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna spetsialist-hüdroloog Liidia Saal nentis, et praegu on keskmisest kõrgemal kõikide jõgede ja järvede tase.
«Nii on see vahelduva eduga olnud novembrist saadik,» lausus ta. «Vahel on veetase ka veidi alanenud, siis aga jälle tõusnud. Vihma muudkui sajab. Ja kui tuleb lund, sulab see peatselt ära ja veekogud saavad taas lisa. Eks sõltu ilmast, mis saab edasi.»
Tänassilma jõe veetase oli vaatlusposti nullpunkti järgi eile keskpäeval 81 sentimeetrit ehk 36 sentimeetri võrra kõrgemal, kui tavaliselt sellele ajale kohane. Üleeilsega võrreldes oli Tänassilma jõe tase alanenud kolme sentimeetri jagu.
Võrtsjärve veetase oli eile keskpäeval 126 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti nullpunkti ning viimase ööpäeva jooksul polnud see muutunud. Jaanuari alguse paljude aastate keskmiseks näiduks on seal kujunenud aga 73 sentimeetri võrra madalam tase.
Emajõe veetase Tartu vaatlusposti nullpunkti järgi oli eile keskpäeval 194 sentimeetrit ning ööpäevaga oli lisandunud kaks sentimeetrit. Jaanuari alguse pikaajaline keskmine on eilsest 99 sentimeetri võrra väiksem.
