Täna asetasid Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitusega ja Viljandi linnapea Madis Timpson vabadussõjas langenute ühiskalmule ja Johann Laidoneri mälestussamba juurde pärjad, et avaldada austust vabadussõjas langenud kangelastele. Kangelastele avaldasid austust ka Viljandimaa Kodutütarde ja Naiskodusekaitse esindus.
Ametikandjad asetasid mälestuspärjad
3. jaanuar 2018, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti rahvaväe vastupanu murda.
Relvad vaikisid 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30, mil jõustus kolm päeva varem sõlmitud vaherahu. 1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada igal aastal sel kuupäeval ja kellaajal vaikuseminutit ning helistada kirikukellasid.