Vaba mõte. Otsustamist ei maksa karta

Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm

Sakala on kuu aja jooksul kirjutanud kahest juhtumist, kus ettevõtja on palunud Viljandi linnalt maatükki otsustuskorras, kuid linnajuhid on vastanud eitavalt. Mitte et küsija oleks tahtnud midagi paha – pigem vastupidi –, aga niisugust otsustamist peetakse poliitikute seas paheks. Kardetakse midagi, mis võib seostuda hämara ja lausa korruptiivsega. Oksjonil maa müümise puhul selliseid kahtlusi tekkida ei saa. Aga mõnikord on otsustamine vajalik.

Need kaks juhtumit, millest Sakalas juttu on olnud, puudutavad Uueveski seikluspargi rajamist ja Cleveroni reservmaad. Kui viimati mainitud juhul oli linnajuhtide otsus mitte otsustada ehk isegi õige – Cleveronilt ei lõigatud arenguvõimalust lõplikult ära –, siis seikluspark jääb otsustuskorras müügita lihtsalt ehitamata.

Lisaks ohule, et keegi viibutab maa otsustuskorras müügi järel raekoja poole korruptsioonirusikat, teeb linnajuhte ärevaks asjaolu, et kõik avaliku konkursita müüdud maatükid on kaasa toonud vähem või rohkem muresid. Uueveski basseinid, Huntaugu lumepark, jäähall – kõigi nende puhul on olnud põhjust tunnistada probleeme. Kokkuvõttes on need kõik olnud aga linnale plussmärgiga ettevõtmised.