Eile heakskiidetud tegevuskava järgi tahab valitsus korraldada järgmise aasta esimesel poolel eripensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saamise reformi.
Valitsus soovib teoks teha sooduspensionide reformi
29. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ütles eile, et hakatuseks võiks valitsus otsustada mõne eripensioni kaotada.
«Ma ei näe põhjust, miks peaks eripension olema õiguskantsleril või riigikontrolöril,» tähendas ta. «Peaministril, kes on ametis olnud kuus aastat, ei ole mingit eripensioni. Mille pagana pärast peaks siis eripension olema õiguskantsleril, kes on ametis ainult viis aastat. Olgu öeldud, et Teder on ka ise seda meelt, et eripension on liiast.»
Teema pole uus
Eri- ja sooduspensionide, sealhulgas politsei- ja piirivalveametnike, kaitseväelaste, kohtunike ja prokuröride eripensioni reformi ettevalmistamine jäi eelmisel valitsusel pooleli.
Soodustingimustel vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni, eripensioni ning avaliku teenistuse seadusega sätestatud pensioni reformi põhimõtted said valitsuse heakskiidu 2008. aasta mais ning juba toona oli eesmärk kaotada senisel kujul kõik sooduspensionid. Reform peaks rakenduma pika üleminekuperioodi jooksul.
Sotsiaalministeerium on põhjendanud muudatuste vajadust asjaoluga, et Eesti taasiseseisvumise järel tekkinud eripensionid annavad rühmale inimestele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavaga võrreldes tunduvalt soodsamad võimalused.
«Eripensioni maksmise tingimused, pensioniõiguse andev vanus, staažinõuded, pensioni arvutamise kord ja finantseerimise allikad erinevad suuresti, kusjuures need erinevused pole enamasti põhjendatud,» märkisid koostajad mullu kevadel valminud eelnõuprojekti seletuskirjas.
Esimesena sätestati 1992. aastast eripensionid riigikogu liikmetele ning 1996. aastal hakati maksma ka avaliku teenistuse pensionilisa. 1990. aastatel lisandusid eripensioni saajate hulka prokurörid, kohtunikud ja riigikontrolliametnikud ning mõni muu kõrgem ametnik.
Summa aina kasvab
Eripensioni saajaid tuli politseiametnikele, kaitseväeteenistujatele ja piirivalveametnikele lisandunud soodustuste arvel enim juurde 2000. aastate algul. 2008. aasta märtsis hakkasid kehtima vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus ning päästeteenistuja vanaduspensioni suurendus.
2007. aastal sai eripensioni 1843, aasta hiljem 1998 ja eelmise aasta lõpul 2132 inimest.
Koos eripensioni saajatega on aasta-aastalt kasvanud pensioni maksmiseks kuluv summa. 2008. aastal maksti eripensionina 253 347 000 ja 2009. aastal 269 102 000 krooni, kusjuures eelmisel aastal oli kulu kasv palgakärbete tõttu varasematest aastatest väiksem.
2009. aasta algul jäi keskmine eripension vahemikku 8267 — 48 200 krooni, väikseim oli see piirivalveametnikel ja suurim õiguskantsleril.
Mõni muudatus on eripensioni saajate arvus juba tehtud: näiteks riigikogu liikmetel pole alates kümnendast koosseisust enam õigust seda saada. Riigikontrolli ametnikest on soodustused säilitanud vaid riigikontrolör, peakontrolör ja need, kellel oli 2002. aasta märtsiks saanud täis vähemalt 70 protsenti eripensioni saamiseks vajalikku staaži.