Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sigade Aafrika katk ei ole kuhugi kadunud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kodusigu ähvardab sigade Aafrika katk ka tänavu. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) seakatku infopäeval selgus, et kuna sigade Aafrika katku uute leidude kohta tuleb järjest teateid, on taud meie looduses endiselt alles ja kujutab endast ohtu.

Tõnis Korts | FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

EJS-i tegevjuht Tõnis Korts tõdes, et ehkki metssigade küttimine aina väheneb, ei ole eeldust arvata, et viirushaigus hakkaks taanduma. Kortsu sõnul on jahimeeste ülesanne selle hooaja lõpuks saavutada maksimaalne metssigade asustustihedus 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta ning sellele ollakse juba praegu üsna lähedal.

Sel aastal on Eestis uuritud 7480 metssiga, neist 7129 kütitud, 332 hukkunud ja 19 hukatud, lisaks on tuvastatud 676 seakatkuga nakatunud isendit. Infopäeval tõdeti, et seakatku viiruse suureks edasikandjaks on endiselt olnud inimene. Seetõttu peavad jahimehed ja teised metsas viibijad taudi tõkestamiseks väga rangelt bioohutusnõudeid järgima.

«Jahimehed on seni seakatkuga võitlemises olnud riigile kõige tähtsamad partnerid,» selgitas veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup. Kaup leidis, et edaspidi peaks seakatku tõrjeks korraldama jahti ka seafarmide ümbruses, et taudioht viia miinimumini. Ametniku arvates tuleks katkust mõjutatud aladel küttimist jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ning soovitav oleks metssigade arvukust järgmistel aastatel hoida allpool taset 1 isend 1000 hektari jahimaa kohta.

Tagasi üles