/nginx/o/2011/04/14/557828t1hdec1.jpg)
Halliste põhikooli õpilasesinduse liikmed käisid Viljandi kodutute loomade varjupaigas, et anda üle endi kogutud raha eest ostetud kuivtoit.
Õpilased viisid loomadele abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halliste põhikooli õpilased Aile Leesment, Riin Joosing, Merili Kallaste ja Kaire Kuuse ning õpetaja Milvi Kull käisid 1. aprillil Viljandi kodutute loomade varjupaigas. Nad andsid üle kodututele koertele mõeldud kuivtoidu, mille ostmiseks olid hakanud raha koguma juba mihklipäeva laadal.
Loomade varjupaigas on palju kasse ja koeri. Väga kurb oli neid vaadata: igaüks ootas, et just teda silitataks ja temaga räägitaks. Mõni koer nõudis tähelepanu valju haukumisega, mõni seadis külje vastu puuri. Osa kasse magas rahulikult edasi, teised näitasid oma mänguoskust.
Vabatahtlikuna töötav neiu jutustas, milles seisneb kodutute loomade varjupaigas tema päevatöö.
Meie õpilased leidsid endale kiiresti lemmikud, kellega rääkida ja keda paitada. Suurt huvi pakkusid kutsikad, kes olid nii väikesed, et neid sai piiluda ainult läbi aknaklaasi.
Tüdrukute ühine arvamus oli, et see külastus ei jää viimaseks. Nad lubasid tulla tagasi koertega jalutama ning näidata neid armsaid neljajalgseid ka oma vanematele.
Paljud lapsed tahavad endale sõbraks kassi või koera, aga nende huvi kestab ainult nii kaua, kuni loom on väike. Mida suuremaks lemmik kasvab, seda rohkem nõuab ka hoolt, ent paraku jäetakse ta siis sageli hooletusse. Enne looma võtmist peaks igaüks endale selgeks tegema, kas ta suudab oma kohustusi täita ning hoolealusele nii palju tähelepanu pühendada, et tollel oleks peremehe juures hea elada.