Parki tuleb harida nagu oma last

Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärsti mõisasüda on tänu hoolitsevale kooliperele särama löönud ning suvel tunnustas seda tööd ka president.

Vanas mõisahoones tegutseva Pärsti kooli direktor Ly Kangur ütleb, et tegemist on olnud meeskonnatööga, aga pargi korrastamise algatas vallas elav looduskaitsespetsialist Hille Lapp.

«Kui Hille mõni aasta tagasi Türi kolledži keskkonnateaduse erialal lõpetas, koostas ta pargi renoveerimise plaani ning hiljem on ta meil ikka nõu ja jõuga abiks käinud,» räägib ta.

Kooli juht nimetab teisegi nime. «Minu õde, Floreasi aednik Tiia Andresson on meile selgitanud, milliseid liike ja kuhu tasub paigutada. Tänu temale oleme saanud uusi taimi puukoolidest odavamalt või lausa kingituseks. Näiteks Juhan Juhani andis meile hiljuti kümme roosipõõsast ja Kaarel Kuningas Pollist kinkis mõne elupuuvormi.»

Taimede ostmiseks on raha andnud vald.

Ly Kangur teab, et kunagi oli Pärsti mõisapargis 22 okas- ja 90 lehtpuuliiki.

«Vanu puid on vähe alles jäänud — viimaste aastate tormid on siin palju kahju teinud. Kunagistest okaspuudest on järel vaid paar tükki ja needki on haigusest kahjustatud, nii et oleme saanud loa nad maha võtta,» kõneleb ta ning märgib, et plaanis on park taastada sellisena, nagu see kunagi oli, ja vanad puud uutega asendada.

«XVIII sajandil rajati mõisapark Inglise stiilis: puuderühmad olid üsna tihedalt istutatud, nii et kõrvalasuvad tootmishooned ei paistnud nende vahelt välja. Aga peaväravale oli jäetud vabaks üks sirge siht. Kui härrastepere rõdul istus ja kohvi jõi, nägi ta, kui keegi külla sõitis,» jutustab Kangur.

Kooli aednik Helgi Saksniit, kes parasjagu koos oma mehe Taivo Saksniiduga roosipeenart kobestab ja laiendab, ütleb, et see park on nagu oma laps, keda tuleb kogu aeg harida.

«Tänavu on palju vihma olnud. Töötan siis, kui ilm lubab. Olen siin askeldanud ka vabadel päevadel,» räägib ta.

Raskemate tööde juures abistab naist abikaasa. «Pensionär on ju odav tööjõud,» lausub Helgi Saksniit muheldes.

Mees teatab rõõmsalt, et aiatöö ja temast kaksteist aastat noorem naine hoiavad teda suurepärases vormis.

Helgi Saksniit sõnab, et koolimaja ees olev peenar saab laiust ja õiteilu juurde. «Praegu paneme siia maha kolmsada tulbisibulat ja kevadel istutame veel viisteist roosi.»

Kooli direktor tunnistab, et nad on võtnud eeskuju Viljandilt. «Ahvime natuke linna: seal on ka maavalitsuse juures roosid ja tulbid ühes peenras. Kevadel on ilusad tulbid, suvel õitsevad roosid.»