/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2017/03/21/6475947t1h590d.jpg)
Maa-amet alustas sellel nädalal aeropildistamise ettevalmistustöid, asudes Eesti lõunapoolsel alal ja suuremates linnades maastikku märgistama valgest kilest ruudukestega. Märgised on vajalikud aerofotode edasiseks töötlemiseks, mistõttu palutakse neid mitte rikkuda ega paigalt nihutada.
/nginx/o/2017/03/21/6475949t1h979d.jpg)
Maa-amet asus Eesti suuremaid linnu ja lõunapoolset ala aeropildistamise tarvis markeerima 20. märtsist. Tänavu markeeritakse ja pildistatakse piirkond, milleks on Lihula–Vändra–Põltsamaa–Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (vt skeemilt). Sellest läänepoolne osa pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmise korral ka nimetatud joonest põhjapoole jäävaid linnu ja asulaid, nendest markeeritakse Tallinn, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva ja Rakvere ning nende lähiümbrus.
/nginx/o/2017/03/21/6475945t1h2ecf.jpg)
Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule ja millel on silt «Aeropildistuse maamärk». Markeerimine on vajalik aerotriangulatsiooniks, see tähendab, et märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga. «Maastikule asetatud ruutudel on tähtis roll selles, et kaardid ja ortofotod oleksid võimalikult täpsed, sest nende alusel tehakse kaalukaid otsuseid,» selgitas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Maa-amet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk sügisest.
Eelmisel aastal pildistati aerokaameraga Eesti põhjapoolne osa. Kui tänavu saab lennukilt pildistatud ka lõunaosa, on kogu Eesti kohta uued pildid ning tiheasustusalade ortofotod valmistatakse veelgi parema kvaliteediga. Enne uue kaamera soetamist kulus kogu Eesti katmiseks neli aastat nüüdse kahe asemel.
Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusena ortofotod, millele kõik pääsevad ligi maa-ameti kaardirakenduse abil.