Veoautokross naaseb oma sünnikohta

Viimane Eesti veoautokrossi meistrivõistluste medal tuli Viljandimaale aastal 2015, kui Andres Allik võitis klassis GAZ-53 hõbeda. Foto: Kalle Allik

Kui kuus aastat tagasi oli nending, et veoautokross naaseb oma sünnikohta Raassilda, aprillinali, siis nüüd on asi naljast kaugel: 11. ja 12. mail sõidetakse seal Eesti veoautokrossi meistrivõistluste esimene ning Tarvastu ja Lõuna-Eesti karikasarja neljas etapp.

Eestis harrastatav veoautokross on atraktiivne ja maailmas unikaalne autospordiala. Sellega hakati tegelema möödunud sajandi 50. aastate lõpus. Esimeste ametlike meistrivõistlusteni jõuti aga just Viljandimaal: 1967. aastal Holstre-Nõmme rajal. Esimeseks Eesti meistriks tuli Viljandi mees Tõnu Evert. Lisaks Evertile, kes oli mitmekordne Eesti ja kunagise Nõukogude Liidu meister, on veoautokrossiradadelt Viljandimaale kuulsust toonud näiteks ka Tõnu Kurro, Andres Särev, Johan Tõhk, Henn Sakkeus, Jüri Treumuth, Harry Sirkel, Rein Pomber, Aare Teder ja Olev Helü. Viimane Eesti meistrivõistluste medal tuli Viljandimaale aastal 2015, mil Andres Allik võitis klassis GAZ-53 hõbeda.

Võistlusautod ja võistluste korraldus on läbi aegade kardinaalselt muutunud. Algusajal, kuni aastani 1963, sõideti koos mehaanikuga, kes vajadusel aitas võistluse käigus autot remontida ja käis metsast kuuski maha võtmas, et neid porimülkasse kinni jäänud auto rataste alla sättida. Ei olnud autodes turvavöid ja võistlejad seisid stardikäsklust oodates mittetöötava mootoriga autost ­eemal. Kaitsekiivrina kasutati tankistide ja jalgratturite kiivreid.