Peame eelarve seisu parandama ja me ei pea olema kõikide edetabelite tipus

Maris Lauri, riigikogu liige Foto: Kermo Benrot

Rahandusministeeriumi viimase prognoosi kohaselt peaks eelmisel aastal 1,3 miljardist eurost mõneti väiksemaks jäänud eelarvepuudujääk suurenema sel aastal 1,4 miljardi ja 2025. aastal juba 2,2 miljardi euroni. 1,3 miljardit eurot tähendab, et iga Eesti elaniku kohta on puudujääk sel aastal umbes 1000 ja järgmisel aastal 1600 eurot.

Muidugi võib uskuda parun von Münchhauseni jutte. Võib uskuda, et Eesti riigi rahaasju saab korda teha makse alandades ja toetusi suurendades. Võib rääkida sellest, et tuleb võtta üksnes jõukamatelt, et kõikidele jagada. Võib väita, et ühekordne tulu või kulukärbe päästab asja. Seda kõike ei saa keelata. Küll võib aga küsida, kas ikka peab end narriks tegema ja rumalusi uskuma.

Eelarve kordaseadmiseks ei ole lahenduseks üksikud populistlikud sammud. Puudujääki saab vähendada tulude ehk maksude suurendamise või kulutuste vähendamisega, kuid mõistlikum on teha mõlemat. Juurde lisada arukas kulutamine. Tark on alustada võimalikult kiiresti, sest edasilükkamine teeb asja keerulisemaks ja kulukamaks. Me ei pea aasta-kahega eelarvet tasakaalu ajama, kuid vähemalt pooles ulatuses peaksime seda siiski tegema. Kogu rehkendust ei saa lükata järgmisesse aastasse, tuleb alustada juba sel aastal.