Repliik. Sätendav elupäästja

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Priks
Üllar Priks Foto: Marko Saarm / Sakala

Ma üldiselt ei ole olnud väga helkuri usku mees. No kuidas sa ikka paned viisaka mantli külge mingi neoonvärvi lataka tillerdama? Kuhu see kõlbab, eks ole? Liiati läbib laisemapoolne härrasmees lühikesi distantse linna piires ja selle tänavaservad on valgusteid täis pikitud.

Teisalt liigun päris palju ringi autoga. Ei saa öelda, et vahemaad oleksid pikad – Eesti on ju pisike nagu Suure Tõllu rinnamärk –, aga need sõidud on pahatihti öised ja linnade vahel. Ja vaat siis on küll hirm nahas, sest ega põdrad, kitsed ja metssead ole samuti kuigi suured helkurisõbrad. Kui siis ootamatult põõsastes või teepeenral mõne metslooma silmi välgatamas näed, pole sugugi välistatud, et enne kui varbad piduripedaali puudutavad, on esiklaas ämblikuvõrguks muutunud.

Kui aga teele jääb napsine külamees? Mulle möödunud nädalavahetusel peaaegu jäi. Viimasel hetkel sain auto vastassuunavööndisse rabada ja vedas, et kedagi vastu ei tulnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles