Vaba mõte. Igavese nooruse eliksiir

Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm / Sakala

Üheksa aastat tagasi oli mul pensionini 31 aastat. Möödus kaks aastat, tehti üks poliitiline otsus ning pension terendas taas 31 aasta kaugusel. Nüüd pani sotsiaalkaitseminister lauale plaani, mille kohaselt jääb mul pensionini 30 aastat. Selline tunne on, nagu ma ei jääkski vanemaks. Nagu oleksid head poliitikud avastanud igavese nooruse eliksiiri, mille ebameeldiv kõrvalnäht on see, et kogu aeg peab tööd tegema.

Ma saan suurepäraselt aru, et pensioniea tõstmine pole poliitikute kius oma rahva vastu, vaid traagiline paratamatus. Praegu räägitakse millestki, mis peaks kätte jõudma ehk 25 aasta pärast, aga rahvastiku vananemise ja tööealiste elanike vähenemisega seotud mured on meil juba ammu käes. 

Ei ole haigekassa kümnete miljonite suurune kahjum sugugi tingitud meeletust laristamisest ja ülikehvadest juhtimisotsustest. Käärid vajaduste ja võimaluste vahel lihtsalt kasvavad iga aastaga. Olen isegi kirjutanud hulga artikleid pensionide suurusest ja sellest, et süsteemis laiutab üha teravam vastuolu. Kõik saavad aru, et napilt 350-eurone pension on liiga väike, ometi on sedagi pensionikassat arvestades liiga palju.