Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/07/5804279t1hcb83.jpg)
Eile kohtusid Viljandi linna ja rannavalvefirma G4S Eesti esindajad ning linn jagas rannavalveteenuse asjus vaid kiidusõnu.
Linna hallatava Viljandi spordikeskuse direktor Mati Jürisson ütles, et võrreldes viimase kuue aastaga muutus rannavalve tänavu suvel kakssada protsenti paremuse poole. Ta nentis, et kahel rannareidil ei leidnud spordikeskus ühtki puudust ja ka teenusel sageli silma peal hoides midagi halba ei märgatud.
Majandusameti hangete peaspetsialist Kaidi Braun kinnitas, et linnavalitsusse ei laekunud inimestelt suve jooksul rannavalve asjus ühtegi kaebust.
«Kui halba ei leitud, siis järelikult läks hästi, sest kiitma tavaliselt naljalt ei tulda,» lausus ta.
Küll tõi Braun esile Viljandi sõudeklubi tunnustuse, mille põhjal võib rannavalvele väga hea hinde panna.
Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin ütles, et rannavalvega kokkulepitud ajalised töömahud on optimaalsed, aga kui peaks tekkima vajadus teha rohkem, tuleb seda muudatuste tarvis analüüsida.
Samas leppisid pooled eile kokku, et seni linna vastutada olnud supluspiirkonna järvepõhja puhastamise võtab edaspidi üle rannavalve. Brauni sõnul on seda tööd niimoodi mõistlikum korraldada ning rannavalvel on selleks ka suutlikkus.
Kiidetav lubab paremat
G4S Eesti teenistusjuht Argo Raag ütles, et kiitust on alati hea kuulata, aga tema vaatab Viljandi ja Paala järve möödunud rannahooajale pisut teise pilguga.
Kolm suvekuud rannas valvanud kolm naist ja kaks meest olid tema sõnul tublid energilised noored inimesed, kuid algul ei ühtinud nende ja tööandja arusaam töödistsipliinist.
«Rääkisin nendega ning suve keskpaiku saime asjad joonde,» lausus Raag. «Nüansside kallal saab aga töötada veel küll.»
Rannavalvuriks kandideerijad olid G4S Eesti andmeil peamiselt gümnaasiumi lõpetanud noored, kes hakkavad ülikooli astuma. Siiski loodab firma, et vähemalt mõni tänavune rannavalvur jätkab Viljandis tööd ka järgmisel hooajal.
Raag nentis, et ligi 30 huvilist avaldas soovi Viljandis rannavalvurina töötada juba siis, kui hooaeg oli alanud. Kui suur oli konkurss aga enne, ta öelda ei soovinud, märkides, et viis inimest saadi kokku.
G4S Eesti turvajuht Andres Sakkov rääkis, et mootorsõidukite juhid Viljandi järvel palju probleeme ei põhjustanud ning rannavalve sekkumisel taandusid «esinejad» ujumispiirkonnast.
Sakkovi sõnul nõudis lisatähelepanu hüppetorn. Seda kasutas palju noori ning üks neist vigastas hooaja algul selga. Seetõttu oli torni ülemine osa mõnda aega suletud. Aeg-ajalt pidid rannavalvurid tema sõnul korrale kutsuma inimesi, kes keelust hoolimata tõid randa ja vette lemmikloomi.
Linna ja rannavalve esindajad rääkisid eile veel sellest, et järgmiseks suveks on Paala järve äärde tarvis välikäimlat ning rannavalvurite hoone vajab remonti.
Veel arutati võimaluse üle tuua Paala järve randa uut liiva, sest vee alla seatud geotekstiili pealt on osa liiva ära uhutud. Liivaküsimuses midagi siiski kokku ei lepitud. G4S Eesti tõi näiteks, et Tartus tuuakse kahe ranna äärde igal aastal 400 tonni liiva lisaks.
Uppumisohtu polnud
Valvefirma koostatud statistika näitab, et ükski inimene sel suvel Viljandi ja Paala järve ääres uppumisohtu ei sattunud ja päästmist ei vajanud. Muudel põhjustel anti kolme kuuga esmaabi Viljandi järve ääres 47 ja Paala järve rannas 15 korral.
Avaliku korra rikkumisi läks kirja vastavalt 192 ja 71. G4S Eesti andmeil põhjustasid rannavalvele üksjagu tööd joobes inimesed, sealhulgas tuli püüda ennetada nende vetteminekut.
Külastatavuse tippajal oli Viljandi järve rannas korraga kõige rohkem 230 ja Paala järve ääres 190 inimest.