Raha ja tervis

Mari Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari Järvelaid
Mari Järvelaid Foto: Erakogu

TÕDEMUSE, ET harjumuse ahel on liiga nõrk, et seda tunda enne, kui ta on liiga tugev selleks, et teda purustada, on inglise kirjanik Samuel Johnson kirja pannud juba XVIII sajandil. See ahela tugevuse tekkimise reegel meenus, kuuldes meediast haigekassa 33-miljonilisest ülekulust, milles oleks süüdi just nagu üks mees. Jäi mulje, et vahetades välja asutuse juhi, saab küsimuse päevakorrast maha võtta.

Nii on tavaks. Tõhus viis probleeme lahendada on teha keegi ainuisikuliselt süüdlaseks. Pole inimest, pole probleemi. Märgime kellegi süüdlaseks, karistame, vahetame välja ja probleem on lahendatud.

Kas haigekassa ülekulu on suur või väike raha? Kui jagada 33 miljonit eurot elanike arvuga, tuleb tervise lisakuluks umbes 25 eurot hinge kohta. Polegi nagu palju. Seda enam et haigekassa rahastada on valdavalt tagajärgede likvideerimine, mille tekkes on haigekassal endal olematu roll.

Rahasumma, mis on kulunud tervisekahjude likvideerimisele ja leevendamisele, peegeldab tegelikku elu. Ja sellesse kulude arvesse pole läinud need juhud, kui inimene arsti juurde ei jõudnudki – enne sai eluvaim otsa.

Tervisehädad, mida tuleb aidata parandada, tekivad teatavasti hoopis mujal ja muudel asjaoludel kui haigekassas. Siin tulevad mängu riigimeeste pikaajalise mõjuga otsused, mis korraldavad inimeste eluviisi ja omavahelisi suhteid.

Võtame näiteks laste ülekaalulisuse, mille üle palju kurdetakse. See pole ju midagi muud kui piisava kehalise koormuse ja söögiga saadud energia düsbalanss. Kuid vähene kehaline koormus lapsena annab hõredad luud, viletsa südame-veresoonkonna toimimise, edaspidi lisaks ka suurema riski teatud kasvajate tekkeks, seega varasemas eas ja suurema koormuse haigekassa eelarvele.

Meenub pilt, mis avanes Portugalis Portos konverentsil olles hotelliaknast jalgpalliväljakule vaadates: väljak oli varavalgest pimedani kogu aeg mängijatega kaetud. Ka siis, kui vihma sadas.

Hiljuti läbi Austraalia sõites nägin, et iga kooli juures oli staadion, mis oli samuti lapsi täis. Lisaks veel staadionid, ujulad ja mänguväljakud täiskasvanutele. Meenuvad sõudeklubide rivi Melbourni südalinnas ja jõgi täis paate, millega harjutasid sõudmist koolilapsed. Sõudmine nimelt on seal õppekava osa. Meenuvad meil kehalise kasvatuse tundide vähendamine ja lisamaks tööandjale töötaja sportimise eest tasumisel.

RIIGID, KUS ON mõistetud, et ainult tervisehädade ennetamine annab võimaluse tervishoiukulusid vähendada, on juurutanud toimiva töötervishoiu süsteemi. Toon näite. Austraalias Victoria osariigis leidis mõni nädal tagasi aset fataalne tööõnnetus 65-aastase kraanajuhiga. Eelmine surmaga lõppenud tööõnnetus selles üle nelja miljoni elanikuga piirkonnas oli juhtunud 2012. aastal. Nüüdne juhtum andis palju kõneainet, et leida põhjus ja ennetada niisuguse õnnetuse kordumist tulevikus.

Kõige tulusam on, kui inimene läheb enne pensionile, kui ta tervis üles ütleb. Meie tervisestatistika näitab, et kui lähtuda sellest teadmisest, tuleks inimesed pensionile lubada juba varastes viiekümnendates. Mehed seejuures varem kui naised.

Et meil tehtud otsused on olnud teistpidised, ongi tagajärgede likvideerimise kulud suured. Selles haigekassat süüdistada saab vaid pimekurt. See on ahel, mille on ehitanud pika aja jooksul eri otsustajad.

EESTI INIMESTE tervisenäitajate märgatavaks paranemiseks on vajalik sisuliste, tervisehäirete põhjusi mõjutavate muutuste tegemine. Paraku on niisuguse põhjuslikkuse nägemine suuremat sorti intellektuaalne pingutus.

Võiks öelda, et vajalik on terve talupojamõistus, mis oskab vaadata mitu põlvkonda ette, mitte lähtuda hetke emotsioonist, et pärast meid tulgu või veeuputus. Ning need otsused peavad olema inimestele arusaadavad ja meie igapäevast elukoormat toetavad.

Kahjuks on meie inimeste tervist kõige enam rikkuv tegur vaesus. Koonerdamisega vaesusest ei pääse. Pidev püksirihma pingutamine tekitab kindlalt tervisehäireid, olgu siis kehalisi või vaimseid või mõlemaid korraga. Kokkuvõttes suurendab koonerdamine vaesust veelgi ning annab lisaks alaväärsustunde, mis omakorda suurendab vaid tervisehädade tekke riski ja kulusid süsteemile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles