Krõbe hind laseb tundmatul järveelukal rahus elada

Viljandi järv Foto: Valdo Ots / Sakala

Ehkki Viljandi linn soovib välja selgitada Viljandi järves ujunud inimeste lööbe põhjustaja, lükkub see idee liiga kalli hinna tõttu teadmata tulevikku.

Juuni keskel vahendas Sakala, et linnavalitsus otsustas tellida esialgse uuringu, et välja selgitada sügeluse tekitaja. Viljandi abilinnapea Kalvi Märtini ütles siis, et loodetavasti saab lähima kuu jooksul selgeks, kas linn leiab uurimistöö tegija ja mis see kõik maksma läheb.

Nüüd märkis abilinnapea, et paraku jääb uuring vähemalt käesoleval aastal tegemata, sest töö läheks liiga palju maksma ega oleks seetõttu mõistlik kulutus.  Viljandi linnavalitsuse hangete peaspetsialist Kaidi Braun ütles, et esmase hinnapäringu kohaselt prognoosis linnavalitsus töö maksumuseks umbes 5000 eurot, aga läks teisiti.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut küsis uuringu eest 12 660 eurot ja Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskus 14 912 eurot.

Kalvi Märtin nentis, et ilmselt tuvastaks uuring punnide ja sügeluste tekitaja, aga mis saaks edasi. «Tõenäosus, et midagi teha saame, on päris väike,» lausus ta.

Nagu Märtin lisas, hoiab linnavalitsus silmad lahti lootuses, et ehk saab selle uuringu tarvis edaspidi raha mujalt kui linna rahakotist, aga praegu pole võimalik midagi lubada.

«Praegu on vastus niisugune, et me ei tea, kellega koos me järves ujume,» tähendas ta. «Selle paanika, ütlen ausalt, tõstis ju Sakala oma artikliga üles. Igal aastal, kui ilmad lähevad soojaks, saab mõni inimene Viljandi järvest lööbe. See on olnud juba aastakümneid nii. Ega siin ole midagi uut.»

Kaidi Braun lisas, et Viljandi linnavalitsus andis oma otsusest teada mõlemale hankes osalenud kõrgkoolile ja edastas neile ka pöördumise.

Nimelt pakub linn, et mõlemad asutused püüaksid Viljandi järve kõnealust probleemi uurida teadustegevuses, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöödes ning edastada Viljandile konkreetseid ettepanekuid.  Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott ütles, et hinnast tähtsam on asja sisu ning linn soovis vastuseid mitmele erinevale küsimusele, mis kõik nõuavad tööde tegemiseks aega. Ta märkis, et lisaks lööbe põhjustaja selgitamisele küsiti hankes näiteks ka turismimajanduslikku analüüsi.  «Peale selle oli linnavalitsuse soov selgitada olukorda järve eri piirkondades erineval ajal,» lausus Ott. «Puhtast huvist lähtudes tegime juba juuni alguses järvel uuringuid ja sai selgeks, et lihtsate meetoditega tulemust saavutada ei saa.»

Oti sõnul plaanis maaülikool töö tegemist etappide kaupa, mis tähendab, et kui põhjus oleks ilmnenud kiiremini, läinuks ka töö vähem maksma.