Linnapea loodab ehitamiseks rohkem raha

Novembris sai linnapea Kalle Jents panna nurgakivi Viiratsisse rajatavale Viljandi hooldekodule. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks linn sel aastal ehitama rohkem kui mullu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi alanud aasta eelarve on mullusega võrreldes pisut suurem, mis tähendab, et linnalt palka saavad inimesed pääsevad kohustuslikest rahata puhkusepäevadest ning linn võib pisut rohkem ehitada.

Viljandi linnapea Kalle Jentsi sõnul on tänavune eelarve mullusest kümme protsenti suurem ning alanud aasta tähtsamad ehitused on kultuurimaja remont ning ranna-ala korrastamine.

Kalle Jents, mis on suurimad võidud, mida eelarve suurenemine kaasa tooks, või läheb lisaraha hinnatõusu katteks?

Eks me käi kogu eelarveprojekti korra veel üle, aga meie eesmärk on hoida jooksvate kulude pool samal tasemel mis mullu. See tähendab, et meil jääks rohkem raha linna arendamiseks. Samas tuleb tunnistada, et sooja hinna tõus ja teistegi kulude kallinemine teevad meile muret küll.

Kui palju raha linnakassasse juurde tuleb?

Kui võtta eelarve suurenemise järgi, võib öelda, et kasv on lausa kümme protsenti. Kui rääkida reaalsest kasvust, on seda vast pool miljonit eurot ehk veidi üle kolme protsendi. See on see päikesekiir, mis laseb meil tänavu rohkem teha kui mullu.

Mille arvelt tõus tuleb?

Eurotoetuse osa on mullusest suurem. Tulumaksust näeme umbes kolm protsenti tõusu.

Mis on suuremad tööd, mida sel aastal teha saab?

Kahtlemata pole probleemi nende ehitustega, mis saavad teoks tänu eurorahale ja kuhu meil tuleb panna omaosalus. Näiteks kultuurimaja ehitus, mille projekt peab veebruari keskel valmis olema ja siis läheb kohe ehitaja otsimiseks. Ehitus peaks pihta hakkama suve algul.

Siis on kindlasti kavas Midrimaa lasteaia ehitus, mis peaks algama mais.

Kui pikaks Midrimaa lasteaia remont kujuneb?

Praeguse plaani järgi kestab see aasta lõpuni. Loodame, et detsembriks saab valmis. Sel lasteaial on kaks maja ja algul oli plaan teha remont kahes jaos: üks maja ühel aastal ja teine teisel. Sellel kaval oli aga nii palju miinuseid, et teeme ikkagi koos.

Kui üks maja saab valmis, pääsevad lapsed sinna kohe sisse ja hakatakse järgmist tegema. Ühe hoone remondile peaks kuluma kolm-neli kuud.

Kindlasti on tänavu plaanis lossipargi ehk lossimägede korrastamine.

Mida seal on kavas teha?

Peamiselt tuleb korrastada kõnniteed ja valgustus. Selleks saime 294 000 eurot toetusi.
Linnale on tähtis ka Viiratsisse ehitatava hooldekodu lõpetamine. See peab aasta lõpuks valmis olema.

Linn jätkab tänavu töid ka rannas. Mis on seal plaanis?

Usun, et ranna-ala uuendus pakub avalikkusele kõige rohkem huvi. Oleme lubanud, et üritame ranna korrastamiseks igal aastal raha leida.

Tänavu on esimesena plaanis randa mudast puhastada. Teiseks peab kevadeks valmima randa Kösti piirkonnaga ühendava kergliiklustee projekt.

Maanteeamet hakkab sel aastal ehitama Viljandist Tartusse viivat maanteed ning me kasutame seda ära ja oleme kokku leppinud, et tee ehitamisest üle jääv pinnas läheb luhale täiteks. Kui see lõik valmis saab, võib öelda, et terviserada on lõpuni valmis.

Esialgse plaani järgi tuleb uus teelõik staadioni nurgast Viljandi ja Viiratsi vahelise teeni. Staadioni ja vana Vikerkaare platsi vahelise lõigu tahame katta kas asfaldi või kõnniteekividega. Ülejäänud osa jääks katteta.

Teine teelõik tuleks vetelpäästejaama juurest Pika tänava alguseni. Rannale tahaks teha ka korraliku mänguväljaku.

Kui palju mänguväljakule raha kulub?

Praegu on planeeritud 64 000 eurot, aga enne kui ehitama hakkame, tahame korraldada ideekonkursi. Anname rahasumma ette ja pakkumisi hindab komisjon.

Tundub, et 64 000 jääb mänguväljakule väheks, ideaalvariandis oleks vaja kaks korda nii palju. Loodame, et leiame kusagilt 96 000 eurot, siis ei jää asi poolikuks.

See oleks esimene otsast lõpuni tehtud mänguväljak Viljandis. Muidu on nii, et ühte kohta pannakse kiik ja teises kohas värvitakse midagi. Rannas tahaksime teha tervikliku lahenduse.

Kuidas on olukord tänavatega? Milliseid tänavaid sel aastal parandatakse?

Meil on kavas koostada ja volikokku viia plaan, mille alusel tänavaid remontida. Tahame seada tänavad pingeritta, seda eeskätt selleks, et linnavalitsust ei süüdistataks ühe või teise inimese huvides tänavate parandamises. Siis hakkaksime pingerea alusel ja rahaliste võimaluste järgi tegutsema.

Kas on ka konkreetseid plaane, milliseid tänavaid sel aastal ikkagi remontida?

Sel aastal tahaksime korrastada kõnniteid. Sooviksime eelarvest leida 190 000 — 250 000 eurot, mida teede remontimiseks kasutada, ning korrastaksime kesklinna kõnniteid ja mõne vanalinna tänava.

Kõige keerulisem ongi küsimus, mille alusel valida. Üldiselt on teada, et kõige halvemas korras on Pikk tänav, aga hinnanguliselt maksab see töö 380 000 eurot. Ma kardan, et ka kogu teeinvesteeringute raha ei ole nii suur.

Tuleb ära oodata, milline on keskkonnainvesteeringute keskuse vastus Viljandi Veevärgi rahataotlusele. Veevärk küsib raha, et teha korda vanalinna torustikke. Kui see summa tuleb ja vanalinnas torutöödeks läheb, on linnal ja veefirmal mõttekas koostööd teha ning raha kokku panna. Nii saame parema tulemuse.

Praegu ei ole siis ühegi konkreetse tänava parandamist eelarvesse kirjutatud?

Ei ole. Tahame, et pingerida volikogust läbi käiks.

Kas oskate nimetada ehitusi, mis rahapuuduse pärast tänavu tegemata jäävad?

Otsime lahendusi, kuidas teha korda Paalalinna kool. See peab valmima 2012. aasta suvel ja põhiline raha selleks tuleb järgmise aasta eelarvest. Tundub, et ehk on võimalik tööd alustada juba sel kevadel.

See kool tuleb vist päris ümber ehitada?

Praegu kahes majas tegutsev kool peaks jätkama ühes hoones. Väiksem maja on plaanis üldse kinni panna.

Alles jäävale osale tehakse väike juurdeehitis ning keldrikorrusele tuleb söökla. Lisaks muidugi ventilatsiooni ja küttesüsteemi parandamine. Oleme arutanud, et see peaks olema umbes 640 000 euro suurune investeering.

Kas midagi konkreetset veel eelarvest välja jäi?

Tee-ehituseks oleks kindlasti suuremat summat vaja. Loodame, et aasta jooksul leiame raha.

Eelarves on 96 000 eurot kahe uue lasteaiarühma ja 19 000 eurot sõimerühma loomiseks. Sõim tuleb Mängupesa lasteaeda, aga lasteaiarühmade rajamiseks on vaja natuke rohkem mõtlemisaega.

Miks?

Esialgne plaan nägi ette ehitada need ruumid tühjaks jääva Kaare kooli ühte otsa. Siis moodustuks sellest üle tänava asuva Karlssoni lasteaia filiaal. Vastuargument on aga see, et lasteaiakohti on vaja eeskätt kesklinna või Peetrimõisa poole.

Oleme jõudnud arutlustega sinna, et võiks huvikooli kolida Kaare kooli ja teha lasteaiarühmad maagümnaasiumi lähedal asuvasse huvikooli majja. Sellest saaks siis Mesimummu filiaal.

Värske idee on aga see, et võiks osta Mesimummu kõrval paikneva kinnistu, mis on umbes 10 000 euroga müügil, ja sinna uue hoone ehitada. See oleks lastele palju mugavam, aga linnale kindlasti kallim. Kõiki neid plusse ja miinuseid peab enne tegemahakkamist kaaluma.

Kuidas on olukord festivalide ja muude pidustustega? Eelmisel aastal vähendas linn kultuurile antavaid toetusi. Kuidas on olukord tänavu?

Põhimõtteliselt jääb olukord samaks, aga näiteks «Rock Rambile» ja kitarrifestivalile leidsime võimaluse toetust juurde anda. Nende toetused on seni olnud väga väikesed. Need festivalid on aastatega oma elujõudu tõestanud.

Kuidas on olukord spordiga?

Ka spordis on seis mullusega võrreldes sama.

Kas eelarve suurenemine toob kasu ka linna palgal olevatele inimestele, nii õpetajatele, lasteaiakasvatajatele kui ametnikele?

Õpetajatele makstakse palka riigis kehtestatud taseme järgi ja neile mingit selget muudatust ei tule. Teistele on kõige olulisem ehk see, et kaovad palgata puhkuse päevad. Seega peaks reaalne töötasu kerkima.

Kas maksumaksjate hulk suureneb või väheneb?

Mullu augustis oli maksumaksjate arv madalaimal tasemel ehk 7536 inimest. Parematel aegadel on nende arv ulatunud 9000-ni. Sügisel hakkas see pisitasa tõusma. Septembris oli 7730 maksumaksjat.