Koolijuhi konkursi finaalis on sõelale jäänud kaks paremat

Hoogsa alguse ja vahepealse vindumise järel hakkavad suure haridusprojekti piirjooned kuju võtma. Foto: Elmo Riig / montaaž

Vastakaid arvamusi esile kutsunud riigigümnaasiumi direktori kandidaadid on Viljandi aasta õpetaja ja pealinna koolijuht.

Ehkki Viljandi riigigümnaasiumi direktori kohale korraldatud konkursi võib lõppenuks arvata alles 21. detsembril, mil asutuse juht oma leivaisadega käed lööb, hakkab uue õppeasutuse tipp välja joonistuma.

Sõelale on jäänud kaks

«Sakala» andmetel kaalub komisjon kahte sõelale jäänud kandidaati. Need on Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ülle Luisk.

Hendrik Agur on Viljandimaa rahvale tuttav koolijuhi ja Karksi vallavolikogu esimehe ning lennupäevade ja spordivõistluste korraldajana. Ülle Luisku tuntakse rohkem tema õpilaste saavutuste järgi. Tänavu valiti ta Viljandi aasta õpetjaks.

«Sakala» andmete järgi pidas komisjon Ülle Luisu trumbiks akadeemilist tegevust. Ta kirjutab Tartu ülikoolis doktoritööd teemal «Meediadidaktika õpetamisprotsessi osana», töötab filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudis lektorina ning on ametis ülikooli haridusteaduste instituudis.

Õpetaja rääkis, et oli suureks proovikiviks igati valmis. «Kõhklused olid ammu ära kõheldud, soov selge ja tulevikunägemus hoolikalt läbi mõeldud,» kinnitas Luisk.

Kandideerimiseks sai ta tõuke gümnaasiumi riikliku õppekava väljatöötamisest. «Olin sellega ülepeakaela seotud ja soov sama ideoloogiat ellu viia oli igati loogiline jätk,» selgitas Luisk ning lisas, et talle hoiavad pöialt kõik kolleegid Jakobsoni koolist.

Hendrik Aguri puhul tõstsid «Sakalaga» vestelnud inimesed esile nii koolijuhtimise kui avalikkusega suhtlemise kogemusi, samuti energilisust.

Küsimusele, kust tuli mõte kandideerida, vastas Agur: «Kui paljudel inimestel avaneb elus võimalus luua nullist alates midagi endale tõesti südamelähedast?»

Oma tugevate külgedena tõi ta esile juba mainitud hea gümnaasiumi juhtimise kogemuse ja maksimalismi. «Tegutsen kire ja põlemisega ega nõustu tegema hinnaalandust ei endale ega teistele,» lausus ta.

Suur vastutus

Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul ei soovi ministeerium konkurssi kommenteerida enne, kui otsus on langetatud ja väljavalituga töölepingule alla kirjutatud. Konkursil osalenute arvust andis Ladva siiski teada. «Viljandi riigigümnaasiumi direktoriks kandideeris üheksa inimest. Komisjon kutsus vestlusele neist viis, kelle hulgast valiti omakorda kaks kandidaati.»

Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt jäi konkursist kõneldes kidakeelseks. Ta möönis, et osalejate arv kujunes loodetust väiksemaks. «Ka hiljuti maakonna teistes koolides korraldatud konkursid ei pakkunud väga suurt valikut,» nentis ta.

Haridusjuhi arvates on raske leida sobiva ettevalmistusega inimest, kes oleks valmis suurt vastutust kandma. «Riigigümnaasiumi puhul lisandub veel asjaolu, et kõik tuleb algusest peale ise luua,» selgitas ta.

Samuti nentis Kütt, et kuna kohaliku koolirahva hulgas on uuel gümnaasiumil ägedaid vastaseid ja idee polnud popp, võib uus koolijuht sattuda üldsuse surve ja kriitika alla. «Väljavalitu peab olema väga suure pingetaluvusega,» sõnas ta.

Eelistus

Linnaisad ja haridusministeeriumi esindajad on teemast rääkides toonitanud, et uue kooli töökohti täites eelistatakse kohalikke inimesi. Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus ei osanud hinnata, kas see asjaolu võis võimalikke kandidaate peletada.

«Et tegu on riikliku ettevõtmisega, oleks igati ootuspärane, kui koolijuhi konkursile tulevad väga võimekad inimesed ka mujalt,» leidis ta. «Ehk tõesti jäi Viljandimaa eelisolukord liiga kõlama?»

Samas arvas volikogu esimees, et nii väike nüanss ei pane ühtki tõsiseltvõetavat kandidaati eneseteostusvõimalusest loobuma.

Uue koolijuhi tähtsaimaks ülesandeks nimetas ta hea meeskonna loomist. «Kõige parem oleks, kui lõppvooru pääsenud moodustaksid tandemi,» ütles Loodus, viidates sellele, et kool vajab ka head õppejuhatajat.

ARVAMUS

Tarmo Loodus,
Viljandi volikogu esimees

Mina pole konkursi komisjonis ja seega pole ka kõige õigem inimene asjast rääkima. Kui aga kommenteerida osalejate arvu, siis riikliku tähtsusega ettevõtmise kohta oleks arvestatavate kandidaatide hulk võinud küll suurem olla.