Võhma küünlatehases jõuavad üksteise järel hiigelküünaldele Eesti rahatähtedelt tuttavad näod ning teisedki meie ajaloos tähtsat rolli mänginud inimesed.
Kroon saadetakse ära võimsa küünlanäitusega
11. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teiste hulgas on pintsliga parafiinile kantud presidendid Konstantin Päts ja Lennart Meri, kirjanikud August Kitzberg ja Oskar Luts ning eestlaste muistse vabadusvõitluse juht Lembitu.
Kunstnik tahab maalida presidenti
Näituse korraldaja, küünlavabrikant Peter Wüthrich tõdes, et esialgu polnud plaanis küünaldele elavaid inimesi panna, aga kuna kunstnik Natalja Remmer tahab väga Toomas Hendrik Ilvest kujutada, siis talle see võimalus ikkagi antakse.
«Selleks, et riigipeade sari oleks täiuslik, paneme ka Arnold Rüütli küünlale,» lausus Wüthrich.
Tunamullu kaunistati Võhmas küünlad kõiki Eesti linnu, mullu aga rahvakalendri tähtpäevi kujutavate piltidega. Uut näitust kavandades uuris Šveitsist pärit Peter Wüthrich väga palju Eesti ajalugu. «Ühe ajaloolise tegelase leidsin suvel «Sakalat» lugedes: Põltsamaa kandist pärit Jakob Heinrich von Lilienfeld tuli üle 200 aasta tagasi välja mõttega Euroopa Liit rajada.»
Wüthrich leidis, et Eestis hoitakse au sees ka siinset elu edendanud baltisakslasi. Näiteks kahekroonisel on Karl Ernst von Baer, üks kuulsamaid Eestist pärit teadlasi. «Esialgu selline avastus üllatas mind pisut, sest omal ajal olid sakslased ju siinse maa anastanud. Samas näitab see elutervet suhtumist.»
Ajaloo doomino
Küünlavabrikandi sõnul on tehtud valik teatud mõttes juhuslik, näiteks Oskar Luts oli esimene Eesti kirjanik, kelle raamatut ta oli lugenud ja selle järgi tehtud filmi näinud.
Jõulunäituseks on kavas valmis saada 25—30 üheksa kilo kaaluvat küünalt.
«Iga hiigelküünla valamine võtab aega umbes 24 tundi,» kõneles Peter Wüthrich. «Siis on nad jahtunud ja saab vormist välja võtta.»
Veel rohkem aega kulub maalimiseks. Näiteks Lydia Koidulale oli kunstnik Natalja Remmeril kulunud ligi kaks nädalat, sest ta ei jäänud portreteeritava ninaga rahule ning tegi seda ikka ja jälle uuesti. Keskmiselt võtab ühe küünla kaunistamine siiski kaks tööpäeva.
Natalja Remmer ütles, et ajaloolisi isikuid maalida on raske, aga põnev.
«Et inimeste olemust tabada, olen teinud taustatööd ja saanud Eesti ajaloo osas palju targemaks,» rääkis kunstnik. «Inimesed on ilusad. Püüan portreedesse panna nende hinge ja iseloomu.»
Küünlad on kujundatud nõnda, et nad meenutaksid doominokive. «Ajaloos on nii, et üks sündmus või inimene mõjutab järgmist ning näituse esialgne pealkiri ongi «Ajaloo doomino»,» selgitas Peter Wüthrich.
Väljapanekut on võimalik näha 11. ja 12. detsembril Võhma küünlavalguse jõululaadal, mille Peter Wüthrich korraldab koos kultuurimaja ja linnavalitsusega.
«See on laat, mis on avatud ainult õhtuti ja valgustatud küünaldega,» kirjeldas ta. «Mullu kasutasime 2500 küünalt. Nendega kaunistasime puud ja aiad tehase ja kultuurimaja ümber.»
Peter Wüthrich lisas, et lähema aasta jooksul on kavas näitust kasvatada ja ajaloolisi isikuid küünaldele juurde maalida. «Ootame inimestelt selleks arvamusi ja ettepanekuid.»
ARVAMUS
Jaak Pihlak,
Viljandi muuseumi direktor
See on väga vahva idee. Eriti kui arvestada, et peatselt on Eesti kroon minevik. Tore on ka see, et näitus kasvab ajas. Viljandimaalt leiaks kindlasti väärikaid kultuuri- ja ühiskonnategelasi, keda sel kombel jäädvustada.