Vaba mõte. Aega läheb, aga asja saab

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Suurmägi
Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui ma 1994. aastal toona Männimäel tegutsevas Sakalas tööd alustasin, oli just ära keelatud toimetuse kabinettides suitsetamine. Enam ei tohtinud laua taga istudes sigaretti läita ning seega ei tulnud ette ka vanemate kolleegide kirjeldatud olukorda, et mõne mehe tuppa vaadates ei paistnud, kas ta on oma kohal või mitte. 

Lõikame nüüd paarkümmend aastat vahelt ära. Selgub, et praegu on Sakala mõnekümne töötaja seas aktiivseid suitsetajaid vähem kui ühel käel sõrmi ning loomulikult ei tule keegi selle pealegi, et mõnes toimetuse ruumis võiks sigareti põlema panna.

Suitsetamine on hea näide sellest, kuidas Eesti riigil on õnnestunud kehtestada kordi, norme ja seadusi nii, et need ka päriselt toimivad. Ma ei toetu ametlikule statistikale, vaid oma silmaga nähtavale ning selle põhjal võin öelda, et suitsetamine on aastatega tunduvalt vähenenud. Pikal teel selleni tegid poliitikud ühe otsuse, mis andis kiire tulemuse: nad keelasid suitsetamise siseruumides, kaasa arvatud baarides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles