Kiri: Kuhu kaovad töötud?

Töötukassa

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Alates aprillist on töötukassa iga nädala lõpul teatanud töötute arvu vähenemisest. Pressiteateid ei koostata vande all ja nii võivadki ametnikud võidukalt nimetada arve, mille võrra registreeritud töötuid on nädala või kuu jooksul vähemaks jäänud.


Võib jääda ekslik mulje, et need inimesed on saanud töökoha ja majanduskriis leeveneb.

Sellisele järeldusele tuli kaks korda peaminister olnud Mart Laar 19. augusti «Postimehes». Argo Ideoni artiklis «Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule» on tema sõnadena kirja pandud järgnev lause:

«Töötukassa statistika järgi, kus on töötuna arveloleku lõpetamise põhjused, on isegi konservatiivselt võttes möödunud aasta algusest tööle läinud 62 477 inimest.»

Järelikult olevat täidetud Isamaa ja Res Publica Liidu läinud aasta juunis Euroopa Parlamendi valimiste eel antud lubadus luua 50 000 töökohta.
Ilmselt on poliitikute grupimõtlemise tulemus, et töötute arvu vähenemine seotakse töökohtade saamisega.

Ravikindlustatud töötajate arvu kohta käivad haigekassa andmed lükkavad ajakirjanduses levinud tööturu olukorra paranemise väited paraku ümber.

Kui töötukassa pressiteadete järgi oli registreeritud töötuid märtsi lõpul arvel 95 087 ja septembri lõpul 69 829 — vähenemine seega 25 258 inimese võrra —, siis haigekassas oli ravikindlustatud töövõtjaid samal ajal 568 677 ja 574 969 — suurenemine 6292 inimese võrra.

Niisiis näeme, et töökohti on lisandunud 6292 inimesele, aga vähemalt 18 966 kustutati statistikast, ilma et neile oleks Eestis töökohta loodud. Töötute arvu vähendatakse vaid bürokraatlike trikkidega ega kajastata tegelikkust.

Aasta võrdluses on olukord isegi halvem, sest septembri lõpuks oli vähemaks jäänud 33 786 töökohta. Uue töölepinguseaduse järel oli mullu 30. septembril Eestis 608 755, tänavu aga 574 969 töötajat.

Praegu loodavad kohad ei korva ligilähedaseltki kadunuid.

Mina ei tea, kuhu töötud kaovad, aga töötajaid pole neist saanud.

Tagasi üles