Sõbra mure

Priit Neilinn Foto: Erakogu

MÕNIKORD ON NII, et tundes ühiskonnas midagi valesti olevat, ei oska sa seda enda jaoks kuidagi lahti seletada. Otsid küll abi internetist ja tarkadest raamatutest, ent asi jääb ikkagi häguseks. Siis aga leiab aset mingi sündmus, mille mõjul äkki tunned, et kõik muutus märksa arusaadavamaks.

Nii juhtus ka minuga. Ühel päeval tuli mulle külla sõber, kes on pikka aega – see tähendab oma kümme aastat – elanud Eestist eemal, ja ta rääkis mulle oma loo.

EESTIS PEREELU elades oli minu sõbra poeg olnud alles üsna laps – nii üheksa- või kümneaastane. Suhe isaga oli lähedane. Nad käisid koos looduses ja kalal ning oli veel palju muudki, mis kahte meest hingeliselt sidus. Siis aga saabusid ajad, kui sissetulekud kokku kuivasid ja oli tarvis vastu võtta raske otsus: pereisal tuli minna õnne ja suuremat teenistust otsima välismaale.