Lapsi ei lahterdata!

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

NII ENNE KUI pärast lastekaitsepäeva on siin-seal kurdetud selle üle, et meie lastetoetuste süsteem on liiga kulukas ja et rikaste vanemate lapsed ei vajagi toetusraha. Näiteks riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, reformierakondlane Liina Kersna leidis mõni aeg tagasi, et lastetoetust võiks maksta eelkõige neile, kes seda päriselt vajavad, ja ülejäänute puhul võiks piirduda 20 euroga. Talle sekundeeris teine oravaparteilane Rein Lang, kelle hinnangul on lastetoetuste tõstmine väga kallis ja ebaefektiivne demograafiline meede.

Pean sääraseid üleskutseid ja seisukohti vastutustundetuks olukorras, kus veel paar aastat tagasi elas absoluutses vaesuses üle 24 000 ja suhtelises vaesuses üle 50 000 Eesti lapse. Loodetavasti on need arvud nüüdseks tänu vajaduspõhise lastetoetuse sisseseadmisele ja aasta algul asetleidnud lastetoetuse kahe ja poole kordsele tõusule tublisti kahanenud. Aga tuhanded kitsikuses ja ilmajäetuses kasvavad lapsed on endiselt kurb tõsiasi.

STATISTIKAAMETI VÄRSKE sotsiaaluuring tõi muu hulgas välja, et igas kaheksandas Eesti peres ei söö laps täisväärtuslikku toitu ja kõige raskemas seisus on üksikvanemaga pered. Viimati mainitutest terve viiendik ei saa oma lapsele või lastele lubada iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning peaaegu sama paljud liha või kala.