EESTI SUURIM mure on praegu see, et väga paljud inimesed on tööta. Eriti raske on pikaajaliste töötute olukord, sest neil sissetulekut sama hästi kui pole.
Jaak Aab: veel pole hilja kaitsta arstiabi tõhustavaid seaduseelnõusid
/nginx/o/2019/05/14/12165240t1ha3df.jpg)
29. september 2010, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik peab tööhõive suurendamiseks rohkem ära tegema. Ühelt poolt tuleb soodustada töökohtade juurdetekkimist neid loovate ettevõtjate maksusoodustuste ja toetustega. Rohkem tuleb panustada töötute koolitusse, mis on praegu peaaegu olematu.
Et inimene kasutaks töötukassa abi ja otsiks innukalt tööd, tuleb pikaajalistele töötutele hüvitada töötukassa kohalikus osakonnas käimise sõidukulud. Sissetuleku puudumise korral on see suur väljaminek ja tuhanded inimesed on seepärast loobunud töötukassas käimisest.
Just nende inimeste arvelt on registreeritud töötute arv kahanenud. Samas tegelik töötute arv püsib samal tasemel või isegi kasvab. Riik ei tee koostööd omavalitsustega sotsiaalsete teenistuskohtade loomise ega töötute aktiviseerimiskeskuste asutamise nimel.
Teisalt peab riik leevendama töötuks jäänud inimeste ja nende perede olukorda toetuste (töötutoetus, toimetulekutoetus) suurendamise ja sotsiaalabi parandamisega. Eestis on järsult kasvanud vaesuses elavate perede ja laste hulk.
Keskerakond on eeltoodud ettepanekud korduvalt riigikogule esitanud. Seni on need Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eestimaa Roheliste häältega ilma sisulise aruteluta maha hääletatud. Seda olukorras, kui raha on töötukassas olemas.
Valitsus pole kahjuks ette võtnud ühtegi kaalukat sammu tööpuuduse vähendamiseks. Loodan, et meie ettepanekuid lõpuks toetatakse ja tööhõive paraneb.
VEEL PEAN vajalikuks lühendada arstiabi järjekordi, et inimesele antaks haigestumise korral abi õigel ajal. Ei ole normaalne, et arsti juurde pääsemiseks tuleb kuude kaupa järjekorras olla, kusjuures samasse haiglasse ja sama arsti juurde saab peaaegu kohe, kui on välja käia kopsakas rahasumma. Enamikul kahjuks sellist raha pole.
Haigekassal on sotsiaalmaksust kogunenud raha, riigieelarve tasakaalu nimel pole seda aga kasutatud. Inimeste tervise arvel tehakse kulutusi riigiaparaadile ja teistele sektoritele. 50 000 Eesti inimesel aga pole üldse ravikindlustust.
Kui olin aastatel 2005—2007 sotsiaalminister, suutsime lühendada ravijärjekordi, tõsta hambaravihüvitist, suurendada riigi investeeringuid haiglatesse ning tõsta tunduvalt arstide ja õdede palku, et nad ei siirduks tööle välismaale. Samas suutsime jätta haigekassa reservi ligi 4 miljardit krooni, mida saaks kasutada majanduslikult kehvadel aegadel.
Praeguse valitsuse ajal on tehtud vaid negatiivseid otsuseid: pikendatud arstiabi järjekordi, kaotatud tööealistele inimestele hambaravihüvitised ja sunnitud inimest haigestumise korral olema esimesed kolm päeva haigushüvitiseta. Riigieelarvest ei anta enam raha haiglate kapitalikuludeks ning langenud on arstide ja õdede palgad, mille tagajärjel lähevad paljud neist tööle välismaale.
Samas on haigekassa reservides endiselt 3 miljardit krooni! Miks majanduskriisi tingimustes seda ei kasutata? Või plaanib valitsus lähiaastatel järgmist masu?
Olen riigikogus korduvalt esitanud ja kaitsnud seaduseelnõusid, mis parandaksid arstiabi rahastamist ja vähendaksid järjekordi. Veel pole hilja. Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmisel on võimalus olukorda parandada.