Paalalinna kooli õpetaja sai riikliku teaduspreemia

Paalalinna kooli psühholoogina on ametis teaduspreemia saanud Anita Agabuš

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Kasvatusteaduslike tööde riikliku preemia magistritöö kategoorias võitis Viljandi Paalalinna kooli õpetaja Anita Agabuš töö eest, milles autor soovitab koolijuhtidele ning hariduselu korraldajatele valida algaja juhendajaks võimalusel sama aine või astme pedagoog, täpsustada mentorilt oodatavat, juhendada teda, kaasata mentor kooliarendusse ja hoiduda tema ülekoormamisest.

Anita Agabušile lisaks tunnustusele ka 800 euro suuruse autasu toonud töö pealkiri on „Üldhariduskoolide mentorite enesetõhusus ning selle seosed juhtkonnapoolse toetuse tajumisega, läbitud koolitustega ning algaja õpetajaga seotud teguritega”.

Riikliku konkursi preemiad valiti välja 42 töö seast ning parimaid premeeriti kolmapäeval Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Teadusagentuuri koostöös korraldatud haridusuuenduse konverentsil „Traditsioon ja innovatsioon hariduses“.

Heino Liimetsa preemia publitseeritud/aprobeeritud doktoritööle pälvis Katrin Kello (Tartu Ülikool) väitekirja „The functions and contexts of general education history teaching: social and professional representations in Estonia and Latvia“ eest, kus ta analüüsis Eesti ja Läti üldharidusliku ajalooõpetuse funktsioone, kontekste, sotsiaalsed ja professionaalseid representatsioone. Uurija näitab, et õpetaja sotsiaalpoliitiline positsioon ja kontekstitaju piiravad või avardavad tema pedagoogilist arsenali, sõltudes nii isikupõhistest asjaoludest kui paiknemisest hariduslikul ja mälupoliitilisel väljal. Esile tõsteti Katrin Kello uurimuse eesti-läti-vene valimit, interdistsiplinaarsust ja uurija-eetikat.

Võõrkeeles publitseeritud artikli kategooria I preemia (800 eurot) pälvis Eve Kikas (Tallinna Ülikool), Kätlin Peets (Tallinna Ülikool ja Utrechti Ülikool, Holland) ja Ernest Hodges (St. John's University, Ameerika Ühendriigid) artikli – „Collective student characteristics alter the effects of teaching practices on academic outcomes”. Uurimuses analüüsiti vastasmõju klassi õpilaste ühisomaduste (matemaatika- ja lugemisoskus ning õpikäitumine), õpetajate klassitegevuste (lapse- või õpetajakesksed ja nn laps-domineerivad) ja õpilaste teadmiste-oskuste ning õpikäitumise vahel kahes esimeses klassis. Selgus, et õpetajal on põhjust tunnis lapsekeskseid tegevusi õpetajakesksetele eelistada siis, kui piisab aktiivseid ja püsivaid õpilasi.

Didaktilis-rakendusliku töö ja õpikute (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat) kategooria II preemia (550 eurot) said Maria Jürimäe (Tartu Ülikool), Anita Kärner (Tartu Ülikool), Leelo Tiisvelt (Randvere Kool) ja Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikool) kõrgkooliõpiku „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“ eest. Tegu on esindusliku ülevaatega kujundava, õppimist toetava hindamise teooriatest ning asjaomastest tunnustatud seisukohtadest. Esimest preemiat selles kategoorias välja ei antud.

Kategooriatevälise eripreemia (800 eurot) pälvis „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat“, autorid Helin Puksand (Tallinna Ülikool), Tiiu Erelt (Eesti Keele Instituut), Viivi Maanso, Inger Kraav (Tartu Ülikool), Mari Kadakas, Ulve Kala-Arvisto, Eva Tamm (Eesti Keele Instituut) ja Inge Unt. Žürii leidis, et tegemist on olulise panusega kasvatusteaduste arengusse valdkonna viiekeelse terminipanga väljatöötamise näol, mis võtab kokku autorite üle 30 aastase töö.

Tagasi üles