Arkaadia aia tuleviku kohta on neli eskiisi

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arkaadia aia üks suuremaid hädasid on üle betoonist renni kaarduvad metallkonstruktsioonid. Et need meenutavad ronimisredeleid, kipuvad lapsed seal turnima ja ennast ohtu seadma.
Arkaadia aia üks suuremaid hädasid on üle betoonist renni kaarduvad metallkonstruktsioonid. Et need meenutavad ronimisredeleid, kipuvad lapsed seal turnima ja ennast ohtu seadma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi südalinnas paikneva 8,5 miljonit krooni maksma läinud Arkaadia aia valmimisest on möödas poolteist aastat.


Kohe pärast valmissaamist tabas seda parki tugev kriitikarahe. Väga paljude hävitava hinnangu pälvisid purskkaevu ülesannet täitvad raudtorud, mis kõigest sirtsutavad vett, veneaegseid turnimisredeleid meenutavad rauast kaared, millel ronida on eluohtlik, ning kallaku peale pandud istepingid.

Linnavõim ei saanud kriitikast mööda vaadata. Ta tunnistas, et tulemus pole päris see, mida oli lootnud, ja lubas hakata otsima vigade parandamise võimalusi. Paraku on praegu, kaks suve hiljem, olukord endine. Põhjalikult on uuendatud vaid taimestikku, sest aegamööda sai selgeks, et esialgu planeeritud taimed eri põhjustel sinna ei sobinud.

«Sakala» uuris asja linnapea Kalle Jentsilt.

Kalle Jents, mida on vahepealsel ajal ette võetud, et Arkaadia aia vigu parandada?

Et tegemist on autorikaitse objektiga, ei näinud me võimalust hakata seal midagi omapead muutma. Mullu sügisel otsisime kontakti aia arhitekti Veronika Valguga. Paraku ei õnnestunud meil temaga kohtuda. Ta ei vastanud ka meie ametlikele kirjadele.

Siis otsustasimegi kevadel linnavalitsuses, et loobume praegusest projektist, ja arhitektuuriamet tellis neljalt arhitektuuribüroolt uued eskiislahendused, millega peaks saama vead kõrvaldatud.

Eskiisid laekusid enne suvepuhkusi ning augustis arutasime neid lahendusi koos linnavalitsuse ja arhitektuuriametiga.

Mis järeldusele te jõudsite? Kas leidsite sobiva lahenduse?

Hinnates uusi lahendusi, pidime kahjuks nentima, et need on liiga kardinaalsed. Me ei ole nii rikkad, et võiksime varem tehtu lihtsalt maatasa lükata ja hakata päris uut asja ehitama. Eesmärk on ikkagi parandada vigu, millest enim on esile tõstetud betoonist vallikraavi, sirtsutavaid purskkaeve ja metallkaari.

Praeguseks oleme välja valinud kaks projekti, millega tahaksime edasi tegutseda. Ühest sobiks meile see osa, mis puudutab vallikraavi, ja teisest see, mis jääb ümbrusesse: laste mängukohad ja linnamüüriga seonduv.

Äkki oleks mõistlik avaldada need eskiisprojektid «Sakala» või linnavalitsuse koduleheküljel? Siis saaksid inimesed oma hinnanguid ja soovitusi anda ning hiljem oleks vähem kritiseerimist.

Ma arvan, et see on täiesti võimalik. Peame lihtsalt enne autoritelt nõusoleku küsima.

Rahva arvamust on kindlasti kasulik teada. Praegu ongi jäänud tunne, et Arkaadia aed on nagu mingi süljetops: kui keegi tahab linnavalitsuse ja tema tegemiste kohta halvasti öelda, on see kohe käepärast võtta.

Tihtipeale on sõim abstraktne ja üldistav. Ma ei ole nõus, et selle aia juures on absoluutselt kõik halvasti. Seepärast olekski väga hea, kui avaldataks asjalikke arvamusi ja tekiks konstruktiivne arutelu.

Kui palju need muudatused umbkaudu maksma võiksid minna?

Praegu veel täpselt midagi öelda ei saa. Kui tahaksime neid projekte ellu viia täismahus, räägiksime miljonitest kroonidest.

Tuleva aasta eelarve koostamine alles käib ja rahaliselt on praegu endiselt rasked ajad. Seepärast pole me veel kelleltki ka põhiprojekti tellinud. Ei ole ju mõtet tellida riiulisse seisma projekti, mida me ei suuda realiseerida.

Tahaksime teha kindlasti koostööd ehitajate-praktikutega, sest tihtipeale pakuvad arhitektid välja ilusaid ja põnevaid lahendusi, arvestamata sellega, kui palju nende teostamine maksma läheb.

Näiteks mõte suurendada purskkaevude osa, et sealt pidevalt vett voolaks, on ju väga tore, aga sel juhul tuleb süsteem ümber ehitada nii, et vesi oleks ringluses. Torud saaks muidugi ka praegu pidevalt vett voolama panna, kuid kes jõuaks siis kinni maksta kanalisatsiooni voolava vee arved.

Mis suurusjärgus hind võiks linnavalitsusele vastuvõetav olla ja millal võiksid tööd alata?

Ma usun, et kui valitud lahenduse teostamine jääks sadadesse tuhandetesse kroonidesse ja see pälviks ka volikogu heakskiidu, võiks talvel valmida projekt ja kevadel hakata muudatusi tegema.

Ma ei saa muidugi lubada, et kõik valmib korraga. Võib-olla tuleb toimida samamoodi nagu Viljandi ranna puhul, mida korrastatakse jupphaaval.

Kas ei võiks kohe alustada üle kraavi kaarduvate metallkonstruktsioonide mahavõtmisest? See ei nõua ju suuri summasid. Lapsed kipuvad neil kaartel ronima, seades ohtu oma tervise.

See oli meil vahepeal arutusel. Asi takerdus jällegi selle taha, et tahtsime küsida nõu projekti autorilt, kuid temaga ei õnnestunud kontakti saada. Nii jäidki need kaared veel selleks suveks üles. Väga võimalik, et nüüd, sügisel, võtame need ikkagi maha.

Kuidas on lood promenaadi täieliku avamisega Tallinna tänavale?

Endiselt käivad vaidlused krundi omanikuga. Seni pole me kompromissile jõudnud, ehkki meil on olnud mitmesuguseid ettepanekuid. Nüüd on asi ka veidi toppama jäänud. Luban, et võtame selle uuesti käsile.

Aga teine promenaadiots, mis peaks välja jõudma Jakobsoni kuju juurde?

See lahendus sõltub kinohoone krundi saatusest. Et akadeemia projektist kahjuks asja ei saanud, otsime uusi lahendusi.

Plaanime neid küsimusi arutada juba volikogu septembrikuu istungil.

Kuidas ikkagi juhtus, et omal ajal läks töösse säärane projekt, mida tuleb nüüd nii kardinaalselt muutma hakata? Kes on selles süüdi?

Eks seda süüd saa mitmeti jaotada. Arkaadia aia korrastamine oli ju ammune idee. Praegune projekt valmis Malle Vahtra linnapeaks oleku ajal ja selle kinnitas äsja linna peaarhitekti ametisse asunud Marko Männik. Kui mina linnapeaks sain, oli lõpuks võimalik see ellu viia.

Olin veendunud, et tegemist on põhjaliku ja küpse asjaga, sest teadsin, et oli korraldatud arhitektuurikonkurss ja välja valitud tõepoolest parim lahendus. Tihti aga paistavad asjad paberil hoopis teistsugused, kui nad pärast reaalsuses välja näevad. Seepärast tulebki uute projektide puhul hindamisse ja otsustamisse kaasata võimalikult suur ring spetsialiste, kes oskavad paremini ette kujutada, kuidas miski päriselt välja näeb ja toimib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles