/nginx/o/2010/02/26/322979t1h5627.jpg)
Elektrinäidu rikke avastanud klient pahandab Eesti Energia peale, sest pole rahul ettevõtte vastusega, firma selgitab aga, et annab rikke kõrvaldamiseks oma parima.
Rikke kõrvaldamine sõltub asjaoludest
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
9. september 2010, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sultsis elav mees, kelle nimi on toimetusele teada, avastas augusti viimasel päeval, kui läks elektrinäitu kontrollima, et tema voolumõõtja ei näita enam öösiti tarbitud elektri näitu.
«Arvesti on Eesti Energia oma ja nii pöördusin firma Viljandi esindusse, et remondimehed selle korda teeksid,» rääkis ta. «Olin ebameeldivalt üllatunud, kui sain teada, et riket tullakse kõrvaldama üksnes töisel ajal ja alles kümne päeva pärast.»
Mees nentis, et kõigil pole võimalik tööajal kodus istuda ja parandajat oodata.
«Lisaks öeldi mulle esindusest, et vahepeal nii-öelda kaotsi minev öine elektritarbimine arvestatakse minu aasta keskmise tarbimise järgi,» lisas ta. «Miks mitte aga näiteks eelmise suvekuu või aasta varem sama perioodi põhjal? Ma kardan, et aasta keskmine tuleb augustikuu tarbimisest suurem.»
Elektrifirma selgitab
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann täpsustas esmalt, et tegu ei olnud arvesti tõrkumisega, vaid rikki läks tariifijuhtimiskell.
«Selliseid rikkeid, mille likvideerimine ei nõua kohe sekkumist — kliendil on elekter olemas ning rike ei ole talle ja keskkonnale ohtlik — likvideeritakse tõepoolest tööaegadel,» rääkis ta. «Eesti Energia Jaotusvõrgul on ööpäev läbi valves operatiivväljasõidubrigaadid, kes tegelevad elektririkete ja ohtlike olukordade likvideerimisega. Tavapäraseid küsimusi lahendame tööaja sees.»
Juhul kui arvesti ei asu kliendi kodus, vaid näiteks trepikojas või liitumiskilbis, ei pea klient parandamiseks selle juures viibima.
Bachmann selgitas, et rikke likvideerimisel lähtub Eesti Energia selle iseloomust.
«Kui tegu on kiireloomulise juhtumiga, kus klient on vooluta, siis tavaolukorras jõutakse tema juurde kahe tunni jooksul ja võimaluse korral rike likvideeritakse,» lausus ta. Kui töö pole kiireloomuline ja klient peab juures viibima, lepitakse temaga kohtumise aeg kokku viieks järgmiseks tööpäevaks või kaugemasse tulevikku.
Kui tegu pole kiireloomulise tööga ja kliendi juuresolekut pole vaja, tehakse töö ära viie kuni seitsme tööpäeva jooksul.
Aluseks on samasugune periood
Marina Bachmann märkis, et eespool kirjeldatud juhul pole tegemist kiireloomulise juhtumiga: töö sai tellitud 2. septembril ja see tehakse 10. septembril.
Arvestuse aluseks võetakse pressiesindaja selgitust mööda rikkeperioodiga analoogne ajavahemik, kui mõõtevahend oli korras, näiteks eelmise aasta sama periood, mitte aasta keskmine, nagu väitis klient.
Kui samasuguse perioodi kohta andmeid pole, võtab Eesti Energia võrdluseks eelmiste või järgmiste kuude tarbimise, mis on mõõdetud korras vahendiga, ja valib selle näidu, mis on kliendile soodsam. Võrdlusperioodi tarbimisest ilmneb öise ja päevase tarbimise osa.
«Seejärel arutatakse kliendiga tingimused läbi ning arvestus tehakse rikkeperioodil kehtivate tariifidega,» sõnas Bachmann. «Kui elektri või võrguteenuse hind on vahepeal tõusnud, arvestatakse rikkeperioodil kehtinud tariifi.»
Elektrifirma esindaja lisas, et arvestid ja tariifijuhtimiskellad lähevad enamasti rikki liigpinge tõttu, mille põhjustab äike või häire võrgus.