Korra aastas tabab mind süütunne. See juhtub jõulude eel, kui kutsutakse üles jagama raha nendele, kel seda vähem on. Suurim rõõm on andmisrõõm, üteldakse.
Tellijale
Repliik: Pealesunnitud headus
/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
17. detsember 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks on nii, et enneaegselt sündinud lapse ainuke võimalus ellu jääda avaneb siis, kui mina annetan haiglale elupäästva aparaadi soetamiseks raha? Ka vabatahtlikud pritsimehed saavad päästemasina üksnes minu abiga, sisendatakse mulle. Ja nii nagu eelmisel aastal vaatavad ka tänavu kasinates oludes elavate perede heaolu eest seisjate silmad lootusrikkalt minu toidukorvi poole, kui ma poest väljun.