Repliik: Elu ilma ajaloota

Aivar Aotäht Foto: Elmo Riig / Sakala

Vanal hallil ajal rajati losse, kindlusi ja teisi uhkeid hooneid just nii, nagu toonastele pealikele meeldis ning alamatel jaksu jagus. Tänu sellele on üle maailma palju eakaid vaatamisväärsusi, mida tänapäeva seadused kaitsevad.

Teisest vaatevinklist võttes tuleb olla tänulik, et ammustel aegadel polnud liig usinaid ametnikke ja ülearu püüdlikke seadusi. Kujutlegem mõne sellise ametniku oma paragrahvidega kaugesse minevikku: ilmselt jäänuks enamik ehitisi sündimata ja kindlasti poleks ükski loss kerkinud looduskaunisse paika. Oleksid vaid lihtsad majad linnas või mõne suure tee ääres. Tõenäoliselt poleks meil ka Toompea lossi ega Kuressaare linnust.

Tänapäeval on inimene oma äärmuslikkuses minemas teist teed. Ta peab taanduma looma, linnu, putuka ja taime ees. Seda muidugi mitte kõikjal, aga eriti Eestis kuuleb, kuidas soovitud ehitusluba jääb andmata, sest piltlikult öeldes olla piirkonnas nähtud haruldasevõitu satikat.