Vaba mõte: Üksindus on luksus

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Marko Saarm / Sakala

Mullu sügisel tutvusin USA-s reisides kahe Hispaania poliitikuga. Galicia rahvaparteilasest ja Kataloonia sotsiaaldemokraadist, kes kodumaal oleksid teineteise vihased konkurendid, said kolme neutraalsel pinnal veedetud nädala jooksul suured sõbrad ning mul ei lähe vist kunagi meelest neid vallanud õhin ja üksmeel, kui nad rääkisid nalja Ricky Martini nimelisest koerast. Tõsisemad toonid võttis hispaanlastevaheline vestlus vaid siis, kui tuli jutuks Kataloonia iseseisvumissoov. Ühelegi riigile ei meeldi killustumine.

Kataloonia olukord on mõnevõrra erinev kui üleeilsel rahvahääletusel Suurbritanniaga ühte jääda otsustanud Šotimaal, sest Hispaania keeldub igasugustest iseseisvumisarutlustest ega luba kataloonlastel isegi omakeskis referendumit korraldada. Kui Ühendkuningriigis kõneldakse üha rohkem Šotimaale õiguste juurdeandmisest, siis Kataloonia autonoomiat on Hispaania viimase kümnendi jooksul hoopis kärpinud.

Kataloonial ja Šotimaal on siiski ka üks sarnane joon: nad on suhteliselt jõukad. Seda, kas Šoti naftavarudest jätkub veel kauaks või tuleb kildikandjatel peagi rohkem viskimüügile ja Loch Nessi koletise näitamisele rõhuda, me päris täpselt ei tea. Küllap oli just majanduse ebakindel tulevik üks põhjus, mis rahvast ei-poolele kallutas. Praegu pole aga šotlastel häda midagi. Sama lugu on Katalooniaga. See on üks Hispaania jõukamaid piirkondi ja saab üldisest eelarvest tagasi tunduvalt vähem, kui sinna annab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles