Repliik: Saibik

Aivar Aotäht Foto: Elmo Riig / Sakala

Vanasti olid leib, sai ja sepik. Muidugi pakuti kõikvõimalikke muid pagaritooteid ka, aga põhiliselt jaotati suured pätsid sel moel kolmeks: kui päris leiba ega saia ei soovinud, võis osta vahepealse variandi ehk sepiku.

Aastatega on maailm avardunud ja meieni on jõudnud välismaised küpsetised. Paljudel juhtudel püüab kohalik müüja võõrapärast nime säilitada lootuses, et ehk tõmbab see lihtsat eestlast rohkem ligi. Nii ütleb üks peenelt ja salapäraselt ciabatta, teine Itaalia valge leib ja kolmas Itaalia sai. Neljas aga mekib ja tõdeb, et sepik mis sepik. Arvan, et eks enamik välismaa leibu ongi meie mõistes saiad või sepikud.

Vahel tahab kohalik tootja vigurdada. Näiteks mõeldi mõni aasta tagasi välja reklaamsõna «saib» selle kohta, mis polevat leib, sai ega sepik, vaid selle tootja ainulaadne küpsetis. Pakun välja, et lisage ka natuke sepiku mekki ja valmib saibik.